Sisukord
Juhtkiri
Postimees
22.12.2016
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Mida väiksem, seda magusam Vaher tõstab politseijuhtide palka (6) Eesti lühiuudised 22.12 Palju raha, suured ootused (11) Maailma väljakutsed on igale riigile üksi olles liiga suured (10) Majandus Eelarve panustab korralikule palgatõusule Majanduse lühiuudised Noored võtavad üha agaramalt kodulaenu Välismajanduse lühiuudised 22.12 Sünteetiliste teemantide müük kasvab Välismaa Välismaa lühiuudised 21.12.2016 Ivanka Trump pehmendab isa karmi mainet Saksa politsei jätkab jahti ründajale (1) Joonisfilm tõi valgevenelasele pika pagulaselu Poola liigub teadmata suunas Välismaa lühiuudised 22.10.2016 Arvamus Daniel Pipes: kuidas minimeerida vigu Lähis-Idas – mõned soovitused Donald Trumpile (4) Hanno Pevkur: suurriigid sunnivad meid pingutama (3) Ants Nõmper: heategevus teenuse osaks Postimees 1936. aastal: rahvuskogu kandidaadi laimaja vangi Noored võtavad üha agaramalt kodulaenu Kaur Maran: üks sogane metsamure (3) Juhtkiri: haldusreform ei jää toppama. Aga riigireform? (2) Jaanus Heinsar: kuidas valmistuda kaasaegse maailma ohtudega toime tulemiseks (2) Kultuur Tiit Aleksejev: kirjutamine on põhjalik lugemine Portreelood postsotsialistlikust Poolast Sport Suusaliidu sisesõda jätkub täie hooga (7) Treial mängib Tšehhis taas tempomehena ja ootab kuulmist tagasi Maailma vallutamine algab Londonist Kas vanameister aitab soomlase maailma parimasse vormel-1 tiimi? Leok räägib vaikselt, aga unistab suurelt Tarbija Mida väiksem, seda magusam Suur maitseproov: kust saab parimaid mandariine? Tartu Marek Doronini lahkumismäng toob platsile Tartu kõigi aegade korvpallitähed Kommunistide punane minevik jõuab kõige täiega Tartusse (1) Linnavalitsus andis ülikooli IT-maja projekteerimiseks rohelise tule Miks on ERMi lett Kvartalis lahti ainult kaks tundi päevas? (1) Kuusk loob õige pühadetunde, olgu ilm või riigikord milline tahes (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: haldusreform ei jää toppama. Aga riigireform?

2 min lugemist
Riigikogu saal. FOTO: Raigo Pajula

Haldusterritoriaalne reform ei jää ära ega toppama – see on peamine, mida riigikohtu üleeile avaldatud otsusest järeldada. Samamoodi tuleb kiita uut valitsust lubaduse eest, et nad ei tõmba pidurit eelmise valitsuse ühele jõulisemale ettevõtmisele. Küsida tuleb aga ka laiemalt – riigireformi kohta.

Näeme, milline mõju on selgelt väljendatud poliitilisel tahtel. Me kõik teame, et haldusreformi kavadel on Eestis aastakümnetepikkune ajalugu. Mitte ühegi varasema valitsuse algatus ei käivitanud aga sellist ühinemisläbirääkimiste hoogu, kui oleme näinud sellel aastal. Läbirääkimised algasid ju juba enne, kui riigikogu haldusreformi seaduse vastu võttis. Enamikule omavalitsusjuhtidele piisas usust: seekord nad teevadki selle asja ära, päriselt. Teiselt poolt oleme kuulnud ka omavalitsustegelastest, kes lootsid nüüd siiralt, et Keskerakonna juhitav valitsus peatabki haldusreformi, mida nad opositsioonis olles usinalt kritiseerisid. Loodame, et seda viimast ei juhtu.

Loomulikult ei tähenda pelk ühinemiste fakt, et haldusreform oleks tehtud. Õigupoolest ju ühinenud omavalitsustes uute tegevusmudelite kujundamise töö alles algab. Suurematele ja võimekamatele omavalitsustele saab riik anda rohkem funktsioone. On põhjust kaaluda, milline tuleb kohalike maksude süsteem jpm. Üsna kindlasti näeme eripalgelisi ja küllap senistele kohalikele traditsioonidele toetuvaid lahendusi ses osas, kes ja kuidas hakkavad eest vedama külade ja linnade elu – on need osavallad, külaseltsid, külavanemad või midagi muud.

Ei tasu aga luua illusiooni, et pelk omavalitsuste ühinemine lahendab kõik Eesti probleemid. Vaja on edasi minna riigireformiga, mis kõige üldisemalt öeldes on kohanemine demograafiliste muutustega. Töökäsi jääb vähemaks. Inimeste ootused riigile ja omavalitsustele ei kahane, vaid pigem kasvavad. Tahtes edaspidigi võimekat, usaldusväärset ja jõukohast riiki, ei saa lihtsalt kõike vanaviisi edasi teha.

Riigireformi Radari kolleegium hoiatas oma septembrikuises kokkuvõttes, et just see sügis oli kriitilise tähtsusega: «Kui lähemal ajal põhimõttelisi otsuseid ei langetata, siis läheb edasi kogu tähelepanu ELi nõukogu eesistumisele ja edasi kohalikele ning riigikogu valimistele ja riigireform ei teostugi.»

Paraku on aasta viimased kuud kulunud valitsusvahetusele ja ka eelmine koalitsioon ei suutnud oma algatustes olla muljet avaldav ega jõuline. Nüüd ongi küsitav, kas uuel koalitsioonil on peale oma kulukate sotsiaalprogrammide ja valitsuses oleku harjutamise aega, oskust ja julgust riigireformiga tegeleda.

Tasub mõista, et riigireform ehk reaalsusega kohanemine pole kärpimine kärpimise pärast vmt, vaid üksnes nii on võimalik luua strateegilisi eeldusi uueks arenguks ja kasvuks.

Seotud lood
21.12.2016 23.12.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto