Sisukord
Arter
Postimees
19.10.2019
Viimased uudised Minna või mitte minna, selles on küsimus Meie venelaste edulood «Pead enne minekut mõtlema, et võid surma saada!» Tööpakkumine, millest keelduda Magusanostalgia: küpseta śarlotti, kunagist kodude magusahitti Punnsilm sai musta numbri Homses Arteris: Veenre topeltvõit, edukad eestivenelased ja kaunis kausikook Stiilisoovitus: konjak sobib nii sees- kui välispidiseks teraapiaks! (2) Hiiumaa avas Tallinnas oma saatkonna Kuldnõela võitja Tanel Veenre: kui võidan, on mul päti tunne! Lauri Leesi: Nii nagu hea hariduse, saab ka kõik muu elus ainult pingutades (26) Tamrex Kust leida parimad talvesaapad? Parim tehniline pesu trenni või tööle Seda talvejopet lihtsalt pead proovima Kvaliteetset Softshelli saad kanda igal aastaajal? Praegu oluline MyFitnessis kutsetunnistus ühel treeneril seitsmest Listeeriaskandaali jätk: Peeter Ernits nõuab VTA juhtide ametist vabastamist (24) Galerii ja videod: Barcelonas tuli tänavatele üle poole miljoni protestija (33) Enim tagaotsitud naiskurjategijate nimekirjast leiab ka noore Läti julmuri Ootamatu kütuse hinnalangus Tallinnas (9) Eesti iluuisutaja juhib hooaja maailma edetabelit Saage tuttavaks: tema on Eesti enim tagaotsitud naiskurjategija (10) Viisemann: mida on Indrek Neivelt pärast Hansapangast lahkumist teinud, mis annaks teda eksperdiks nimetada? (19) Netflix avaldas hagist hoolimata Panama paberite filmi Peipsi Jäälahingu jälgi ajavad venelased komistasid vana kiriku varemetele (13) Jüri Vips: ootan huviga Jaapanis toimuvat võidusõitu Räikköneni praegune meeskond plaanib F1st lahkuda Viimased uudised Saage tuttavaks: tema on Eesti enim tagaotsitud naiskurjategija (10) Ootamatu kütuse hinnalangus Tallinnas (9) Enim tagaotsitud naiskurjategijate nimekirjast leiab ka noore Läti julmuri Kes oleks osanud seda arvata? Loe, mis juhtub siis, kui iga päev muna süüa Koolitüdrukutelt musi noriv vanem mees ajas Annikoru lapsevanemad närvi (6) 45 kilo kergem ja uue soenguga: lauljatar Sünne Valtrit ei tunneks tänaval isegi fännid ära! Vana ja väärikas tegija lahkub Eestist (1) Täispööre: Eesti pangas peab hoiustele peale maksma (20) Galerii: aastakümneid töötajate silme all rippunud Kitse hinnaline maal pääses napilt prügimäele sattumisest (1) Noore spordipiiga Kelly Sildaru süda on võetud! (1) Tom Cruise pole oma tütart kuus aastat näinud - nüüd on selge, miks nii! (1) Eestlaste arvutimäng lööb maailmas laineid (1) Pärnu maakohus mõistis vägistamise kohta valetanud naise tingimisi vangi (11) Galerii ja videod: Barcelonas tuli tänavatele üle poole miljoni protestija (33) Indrek Neivelti uus tuleproov: maksupööre (54) Peipsi Jäälahingu jälgi ajavad venelased komistasid järves vana kiriku varemetele (13) Olematu klaverihäälestaja abil kümneid tuhandeid kantinud raamatupidaja mõisteti süüdi (2) Šokiräppar Tommy Cash hullab voodis maailmakuulsusega Eesti toetab fantoomautode revolutsiooni (9) Astroloog Pavel Globa: need 3 tähemärki saavad aastal 2020 rikkaks Klandorf tegi TLT kohta politseile kuriteoteate Eesti 200 nopib parlamendierakondade toetajaid (27) Kariibi merel kadunuks jäänud Rakvere mehest pole jälgegi Piltuudis: Omniva jaotuskeskusesse jõudis üllatava sisuga pakk Listeeriaskandaali jätk: Peeter Ernits nõuab VTA juhtide ametist vabastamist (24) Sahkerdused õppekavaga: hariduseksperte ärritab lasteaia õppekava tööversiooni ajast ja arust lähenemine (4) Postimees Brüsselis: EL pesi käed Brexiti-süüst puhtaks (7) Fitnesskaunitar Erna Huskolt uuriti, kas ta on lapseootel - vaata, mida on neiul selle kohta öelda! Venemaa laskesuusatajad hülgavad kodumaa MM-tiitli lävel Ott Tänak: annan endast Kataloonias parima, kuid peame olema targad Video: punase tulega ristmikule sõitnud juht sai kohe karistada (8) Politsei palub abi 17-aastase Anna-Liisa leidmisel (1) Endine riigikogulane lõi kaaslastega Euroopas ainulaadse veinikeldri Eesti tõsielustaar ahistas tundide viisi alaealist tüdrukut: see oli nii rõve, et loputasin pärast vedelseebiga suud (13) Piltuudis: politsei- ja piirivalveamet laotas varustuse ja töötajad laiali (1) Kriminaaluurimine: Austrias hukkunud Eesti orienteeruja surm oli õnnetus Politsei võttis Türgi saatkonna Tallinnas tugevdatud valve alla (17) Martin Laine: TTÜ tõekomisjoni õpetlik karuteene Eesti teadusele (9) Mille poolest erineb Johnsoni Brexiti-lepe May omast? (2) Video: politsei palub abi rehvilõhkuja tuvastamisel Ehmatavad kaadrid: minestanud mehelt hoobi saanud naine maandub rööbastel...ja rong tuleb KOMMENTAAR. Tugeva juhi ihalus eristab Soomet ja Eestit Skandinaaviast (3) Kanada eestlased nõuavad sirbi ja vasaraga särki kandnud kandidaadi eemaldamist parlamendivalimistelt (3) ÜRO uurib väidetavat keemiarelva kasutamist kurdide vastu (14) Osta ära: Kimi Räikkönenile kuulunud Audi pandi müüki Meelelahutus Koomiks

Reisilennukid tahavad taas helikiirust ületada

4 min lugemist
Spike S-512. FOTO: Tootja foto

Juba mõnda aega kostab sahinaid, et helikiiruse ületamine on reisilennunduses jälle päevakorda võetud. Kolme ja poole tunniga Londonist New Yorki? Lootused on suured, kuid tee sinna on olnud konarlik.

Alustada tuleb järeleaitamistunnist – mis on üldse helikiirus, mida lennukid ületada tahavad? Helikiirus pole konstant, vaid sõltub keskkonnast ja selle parameetritest. Suurim on helikiirus muuseas teemandis – üle 12 km/s. Meid huvitavas õhus on peamisteks mõjutajateks temperatuur ja õhurõhk. Helikiirust väljendatakse Austria füüsiku Ernst Machi auks Machi arvuga ja kuna see pole püsiv mõõtühik, on lisatud numberväärtus, näiteks Mach 2 on kahekordne helikiirus.

Maapinnal 20 °C juures on heli kiirus 343,2 m/s ehk 1236 km/h ja seda on ületatud 1997. aastal isegi maismaasõidukiga Thrust SSC. Õhus saavutati helikiirus juba palju varem – 1947. aastal oli Chuck Yeager see mees, kes eksperimentaallennukil Bell X-1 saavutas kiiruseks Mach 1,06. Ning vaid kümme aastat hiljem olid reaktiivlennukid juba ka tsiviilkasutuses, tuntuim neist on Boeing 707. Aga püüdlus kiiremini ja kõrgemale liikuda ei saanud sinnapaika jääda.

Nuhkide loodud lennumasin

Kohe alustasid kaks suurt rivaali – USA ja NSV Liit – pürgimist helibarjääri murdmiseks ka tsiviillennunduses. Ja nagu külma sõja ajal kombeks, pidi NSV Liidu asi olema see kõige «pikem». Teineteise järel nuhiti suure hoolega. Kuni USAs taibati, et parasjagu see pill head laulu ei laula ehk helikiirust ületav tsiviillennuk kasumit tooma ei hakka. Money talks, ja otsustavaks see saigi. USA loobus helibarjääri murdmisega tegelemast, jättes selle Euroopa partnerite Suurbritannia ja Prantsusmaa hooleks. Nüüd oli aeg onu Samile näidata, et ega siinpool suurt lompi ainult tigusid ja fish’n’chips’e ei pugita, vaid tehakse ikka mehetegusid.

Concorde suutis ülehelikiirusega lende pakkuda tervelt 27 aastat. FOTO: tootja

Kahe peale (Prantsusmaalt Aerospatiale ja brittidelt BAC British Aircraft Corp.) võeti ette ühine ettevõtmine, et luua ülehelikiirusega reisilennuk Concorde. Vene spioonid tegid hoolega tööd ning Nõukogude Liidus võeti töösse oma helibarjääri murdja Tu-144.

Kuigi venelased said oma teraslinnul varem jalad maast lahti (detsembris 1968), tekkis neil tohutult probleeme. Teadjamad räägivad, et britid ja prantslased olnud Vene tööstusspioonide kohalolekust teadlikud ja sokutanud neile ette omajagu vigaseid materjale. Kuigi juunis 1969 toimus Tu-144 esimene tsiviillend, mis helibarjääri ületas, probleemid jätkusid, ning lõppesid need suure katastroofiga 1973. aasta Pariisi lennundusnäitusel.

Concorde alustas regulaarreisidega 1976, venelased alles aasta hiljem. Ja kuna vigu oli rohkem kui lende, lõpetati Tu-144 lennud juba 1978. aastal pärast järjekordset suurt õnnetust. Kokku tehti vaid 55 tsiviillendu (koos kaubavedudega 102).

Tu-144 sooritas kolme kasutusaasta jooksul ainult 55 reisilendu. FOTO: Tootja foto

Algul erakordselt populaarne Concorde jätkas brittide ja prantslaste teenistuses kuni suure katastroofini 2003. aastal Pariisis. Siis lõpetati Concorde’ide kasutamine, sest nad tootsid ainult kahjumit ja lendasid enamiku ajast pooltühjana.

Kas kolme aasta pärast lendame?

Üle kümne aasta valitseski ülehelikiiruse alal vaikus. Tundus, et asi on unustatud. Teadus ja tehnoloogia arenesid aga omasoodu ning loosung «õhusõit on ajavõit» tuli taas päevakorda. Praegu on juba mitu konkureerivat ettevõtmist taas teema üles võtnud. Kõige kaugemale on jõudnud start-up-projekt Boom Technology. See rajati 2014. aastal Denveris endise piloodi Blake Scholli eestvedamisel peainsener Joe Willingi ja tehnoloogiajuht Josh Karlliga. «Kuuskümmend aastat pärast reaktiivlennukite ajastu sündi lendame endiselt 1960ndate kiirustel,» ütles Boomi asutaja ja tegevjuht Scholl.

Nad leidsid suurtoetajaks tuntud innovaatori Richard Bransoni, kes pakkus abiks nii tootmis- kui ka katsevõimalusi. «Mulle on juba ammusest ajast südamelähedane kosmoselennunduse innovatsioon ning kõrgkiirustel reisilendude arendamine. Kosmoseinnovaatorina oli Virgin Galacticu jaoks otsus teha koostööd Boomiga lihtne,» ütles Virgin Groupi asutaja Branson. Koostöö on osutunud vägagi viljakaks. Möödunud aasta 15. novembril demonstreeriti avalikkusele uue reisilennuki kolmandiku võrra pisemat prototüüpi.

Suure lennuki vähendatud mudel XB-1 ehk Baby Boom on juba füüsiliselt olemas ja pressilegi demonstreeritud. / Tootja FOTO: Tootja foto
Esimesed kümme Boomi tellinud innovaator Richard Branson erakosmoselennul kaaluta olekut nautimas. / Tootja FOTO: Tootja foto

Mudel XB-1, hüüdnimega Baby Boom, peaks tegema oma esimese alahelikiirusega lennu juba selle aasta teises pooles Centenniali lennuväljal ning kohe selle järel alustama ülehelikiirusega katseid Californias Mojave kõrbes Edwardsi USAFi baasis. Lennukil on kolm General Electricu JB85-21 turboreaktiivmootorit, pikkust 20,7 m ja tiivasiruulatus 5,18 m. Maksimumkiiruseks peaks olema Mach 2,2 (2335 km/h) ning lennukauguseks 1850 km.

Tema baasil loodav täisversioon peaks saama 51,8 m pikk, tiivasiruulatusega 18,3 m ning lennukaugusega 4500 km (lisatankimisega kuni 9000 km). Kohtade arv tuleks versioonist sõltuvalt 45–55. Reisikiirust planeeritakse samuti Mach 2,2, mis tähendaks, et vahemaa Londonist New Yorki kataks ta tavapärase seitsme tunni asemel vähem kui kolme ja poole tunniga. Reis Los Angelesest Sydneysse aga kestaks 15 tunni asemel vaid kuus ja kolmveerand tundi.

Selline hakkab välja nägema kommertslende sooritav Boom. / Tootja FOTO: Tootja foto

Oletatav piletihind peaks samuti jääma tavalendude äriklassi (First Class) piiridesse, ehk reis Londonist New Yorki võiks maksta ligikaudu 3000 eurot. Meenutagem, et Concorde’il maksis üks ots umbes 10 000 dollarit. Liinilennud peaksid algama 2020–2023. aastal. Branson on juba esimesed kümme lennukit broneerinud oma firmale Virgin Atlantic ning veel 15 lennukit on broneerinud lennufirmad, kelle nimesid pole avaldatud. Boomi teatel on juba tellimusi 5 miljardi USA dollari eest.

Kuid see pole kõik. Airbus koostöös Nevada firmaga Aerion loob oma lennukit AS2 kiirusega kuni Mach 1,5, mis peaks liinidele jõudma 2020. aastal. Bostoni firmal Spike Aerospace on töös lennuk Spike S-512 (18 kohta, kiirus Mach 1,6, ilmumisaasta 2020). Ja eriti ulmelise üritusena tegeleb Kanada ettevõtja Charles Bombardier lennukiprojektiga Skreemr, mis peaks saavutama maksimumkiiruse Mach 10! Tulevik näitab, kes on mis.

Seotud lood
18.10.2019 19.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto