Jaak Uibu: on aeg rahvastikukriisi lahendama hakata

Jaak Uibu FOTO: Erakogu

Eestit tabanud rahvastikukriisiga tuleb tegeleda viivitamatult ning see nõuab vastavate institutsioonide rajamist, kirjutab rahvastikuteadlane ja riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu.

Ei ole uudis, et Eestit on tabanud rahvastikukriis. Sellest ei taheta küll rääkida, kuid statistika vastu ei saa. Seda üllatavam on, millise järjekindlusega on Eesti ühiskonna mitmesugused struktuurid senini tõrjunud rahvastiku kasvuga tegelevate institutsioonide loomist. Isegi rahvastikuministri ametikoht likvideeriti. Millele loodetakse? Levinuim mõtteviis on, et ehk läheb iseenesest mööda, nagu olevat juhtunud Põhjasõja järel. Küllap ei taheta tegeleda keerulise ja tülika probleemiga. Siiski möödunud aastal moodustati riigikogus Eesti rahvastiku toetusrühm, mille konsultandiks siiani olen olnud.

Riigikohus ja õiguskantsler kinnitavad, et rahvastikukriis ei ole nende, vaid riigikogu ja valitsuse asi. Kui minna ministrite käest küsima, siis selgub, et juhindutakse ministeeriumi põhimäärusest, mis neid rahvastikuküsimustega tegelemiseks ei kohusta. Peaministri nõunik kinnitab, et ministrid on väga mures ja töötavad kogu aeg selle nimel, et rahvast oleks rohkem, kuid statistika ei kinnita, et ministrite muretsemine sündide arvu suurendaks, kui üks neljandik sünde on pidevalt puudu ja maa tühjeneb. Paraku ei paista Tallinnasse, kus elanikkond mõnevõrra kasvab, kui maapiirkonnast lahkutakse.

Peale valitsusasutuste tõrjuvad kohustust uurida, selgitada ja teha ettepanekuid kiduva rahvuse arvukuse tõstmiseks ka Eesti ülikoolid, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Arstide Liit, tervishoiuasutuste administratsioonid, meie kuulsad loomeliidud, Eesti omavalitsused, linnade liit, üliõpilasorganisatsioonid. Välis-Eesti ühendused, meedia ja sealhulgas Eesti Rahvusringhääling täiendavad seda loetelu. Hoiakute selgitamiseks on peetud kirjavahetust hulk aastaid ja kurb järeldus ignorantsusest on kahjuks tõendatud. 

Tsivilisatsioonide hääbumise uurija Arnold Toynbee hinnangul saab selline suhtumine selgemaks: «Ajalugu näitab, et inimsoo rumalus ja nõrkus pole ajutised sümptomid, vaid inimelu püsivad tunnusjooned. Nad kätkevad inimloomuse kahepaiksuses. Inimolend on ühtaegu loom ja veel midagi; ta on ühiskondlik loom ja isiksus, kellele on omane süüme; tal jõudu ja teadmisi, kuid need on piiratud, ning ta on sellest teadlik». 

Nii on ka Eesti ühiskonna struktuurid teadlikud hääbumisest liivlaste näitel. Siiski saaks rahvastikuprotsesse selleks loodud komisjonide, rahvastikuseminaride või mis tahes ajutrustide ettepanekute kaudu suunata. Paraku peale peretoetuste ei osata ega taheta midagi ette võtta. Küll arutatakse rahvastikuprobleemide asemel eelarvet neelava merealuse tunneli rajamist, kavandatakse vihatud Rail Balticu ehitust, plaanitakse Saaremaa silda, tehakse haldusreformi. Kelle jaoks?

Sügisene võimupööre valitsuses ja riigikogus ning rahvastikuküsimuste esiplaanile seadmine koalitsioonileppes tõotavad pööret paremusele. Seda olukorda kasutades ja tuginedes mitmekümne aasta kogemustele rahva tervise uurimisel ning toetusrühma tegevusele, edastasin riigikogule ja valitsusele kavandi Eesti rahvastiku juurdekasvuga tegelevatest institutsioonidest (10 lk).

Kavand näeb ette luua riigikogu juurde peale hea tahte korras töötava Eesti rahvastiku toetusrühma ja Toompea haridusseminari veel riigikogu probleemkomisjon. Selle moodustamise rahvastiku vähenemisega seotud probleemide läbitöötamiseks on juba algatanud praegune opositsioon eesotsas EKREga.

Valitsusele tegin ettepaneku luua peaministri rahvastikubüroo ja rahvastikuseminarid valitsusasutustes ning ülikoolides. Soovitusi rahvastikupoliitiliste meetmete rakendamiseks peaksid välja töötama rahvastikuseminarid ülikoolide ja ministeeriumide juures, mis tulevad luua. Meedialt ootan haakumist ja kaasatulemist üldrahvaliku probleemiga.

23.12.2016 28.12.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto