Sisukord
Majandus
Postimees
27.12.2016

Norra investeerib vaid jätkusuutlikkusse

3 min lugemist
Norra valitsuse pensionifondi eetilisust jälgiva komisjoni juht Johan Andresen koos Norra kroonprintsessi Mette-Maritiga. FOTO: Haakon Mosvold Larsen/NTB scanpix

Eelmisel nädalal teatas maailma suurim riiklik reservfond, Norra valitsuse pensionifond, mis laiemalt tuntud pigem Norra naftafondi nime all, et lõpetab investeerimise 15sse kivisöetööstusega seotud ettevõttesse. See on juba teine kord sel aastal, kus naftafond ütleb, et ei investeeri enam teatud söetööstusega seotud ettevõtete väärtpaberitesse.

Norra valitsuse pensionifond on suurim riiklik reservfond maailmas, mille portfellimaht on 7,53 triljonit Norra krooni (835,6 miljardit eurot). Fond investeerib kogu maailmas. Nende portfellis on üle 9000 ettevõtte kaheksakümnest riigist (ka Eestist) ning aktsiaportfelli väärtus moodustab 1,3 protsenti kõigi maailma börsiettevõtete turuväärtusest.

Söetööstusettevõtetesse investeerimise keelu võttis Norra parlament vastu eelmise aasta juunis. Selle kohaselt on fondil keelatud investeerida ja nad peavad väljuma kõikidest kaevandus- ja energiakompaniide aktsiatest ja võlakirjadest, mille käibest moodustavad kivisöega seotud tegevused 30 protsenti või enam. Esimesed 52 sellist ettevõtet kanti nimekirja selle aasta aprillis. Nüüd lisandusis veel 15 ettevõtet – teiste hulgas viis USAst, kolm Jaapanist ja kaks Hiinast. Suurim keelu alla sattunud söetööstusettevõte on USA hiiglaslik söetootja Peabody Energy.

Norra keskpank, mis fondi nimel investeerib ja portfelli haldab, teatas, et vaatluse all on veel 11 ettevõtet.

«Järgmistest välistustest anname teada 2017. aastal,» teatas keskpank. Keelu alla ei läinud sellised kaevandusgigandid, nagu Anglo American, BHP Billiton ja Glencore, sest nende söeäri moodustab kogukäibest alla 30 protsendi.

Söetööstus pole aga ainus valdkond, millesse on Norra pensionifondil keelatud investeerida. Fondi investeerimispoliitikale on seatud ranged eetilised piirangud ja nii võivad nad raha paigutada vaid neisse ettevõtetesse, kus keskendutakse jätkusuutlikule majandusele ning võetakse enda kanda vastutus nii keskkondlikus kui sotsiaalses mõttes.

Fond ei tohi investeerida ettevõtetesse, mis valmistavad maamiine, kobarpomme, tuumarelvi ja tubakatooteid. Mustas nimekirjas on ka firmad, mille puhul on tõsiseid korruptsioonikahtlusi või esinenud inimõiguste rikkumisi. Kokku kuulub musta nimekirja pea poolteistsada ettevõtet, mis on aga võrreldes firmade koguarvuga, millesse nad investeerivad, siiski suhteliselt väike.

Investeeringute eetilisuse eest vastutab viieliikmeline eetikakomitee, mida juhib Johan H. Andresen.

Kui mõni ettevõte satub kahtluse alla, võetakse kõigepealt nendega ühendust ja probleem võib kiiresti laheneda. Firmade juhtkonnad kuulavad naftafondi väga tähelepanelikult, sest tavaliselt kuulub fond kümne suurema aktsionäri hulka.

«Kompanii võib vahetada personali või juhtkonda või isegi muuta oma ärimudelit,» selgitas Andresen ajalehele Helsingin Sanomat novembrikuu lõpus.

Teiste hulgas on fondi mustas nimekirjas maailma suurim jaemüügikett Wal-Mart, kes sattus sinna 2006. aastal tõsiste inim- ja töötajate õiguste rikkumiste pärast Aafrika, Aasias ja Ladina-Ameerikas.

Norra naftaväljad avastati eelmise sajandi 60ndate lõpus ning esimene leiukoht, Ekofisk, alustas tööd 1971. aastal. Peaaegu kohe hakkas riik arutama ka selle üle, kuidas naftatööstusest saadavat rikkust ühiskonna heaks kasutada. 1983. aastal esitas Norra endise keskpanga juhi Hermod Skånlandi juhitud komitee raporti, milles tegi ettepaneku, et naftapalavikust tekkiva tuluga peaks riik moodustama fondi ning kasutama vaid selle fondi reaaltootlusest tekkivaid tulusid. Seitse aastat hiljem võttis parlament küll vastu seaduse riikliku naftafondi loomiseks, ent esimese sissemakse tegi valitsus sinna alles 1996. aastal.

2006. aastal nimetati fond ümber Norra valitsuse pensionifondiks, kuid inimesed teavad seda endiselt pigem suupärasema naftafondi nime all.

Norra riiklikku pensionifondi juhib juba 2008. aasta algusest Yngve Slyngstad. Ajakiri Politico nimetas teda fondi investeerimispõhimõtete tõttu roheliseks kapitalistiks. Tegemist on fondijuhiga, kes sekkub aktiivselt ka nende ettevõtete juhtimisse, kuhu nad investeerivad. Lõppeva aasta mais ütles Slyngstad, et peagi võtab ta käsile firmade juhtide töötasud.

Naftafondi varadest on 61 protsenti investeeritud aktsiatesse, 36 protsenti intressitoodetesse ehk peamiselt võlakirjadesse ja 3,1 protsenti kinnisvarasse. Fondi strateegiline eesmärk on kinnisvara osakaalu suurendamine viiele ning võlakirjade osakaalu vähendamine 35 protsendile.

Fondi kopsakamaid aktsiainvesteeringud on maailma üks suuremaid toiduainetööstuskompaniisid Nestle, Apple, naftakompanii Royal Dutch Shell, Google emafirma Alphabet, farmaatsiatööstusgigandid Roche ja Novartis ning tarkvaragigant Microsoft.

Fond investeerib ka Eestisse (lisalugu)

Norra valitsuse pensionifond on investeerinud Eesti väärtpaberitesse vähemalt kümme aastat. Nimelt on alates 2005. aastast fondi portfellis umbes 12,5 miljoni euro väärtuses Eesti Energia võlakirju.

Alates selle aasta algusest on fond investeerinud ka Tallinna börsil noteeritud aktsiatesse. Fond on investeerinud kuue ettevõtte aktsiatesse, mille koguväärtus on 10 miljonit eurot. Kõige enam on ostetud Tallinki ja Olympic EG aktsiaid – mõlemaid enam kui kolme miljoni euro väärtuses.

Naistepesu tootja Silvano FG aktsiaid on naftafondi portfellis 1,6 miljoni väärtuses, aga see on üks kahest väärtpaberist, mida fond on viimase kahe kuu jooksul müünud. Kui oktoobri keskel oli fondi portfellis 702 641 Silvano FG aktsiat, siis nüüdseks on see kahanenud 559 607 aktsiale. Märkimisväärselt on kahe kuuga kahanenud ka Tallinna Kaubamaja aktsiate arv portfellis.

Veel on Norra valituse fond investeerinud Ekspress Grupi ja Merko Ehituse aktsiatesse.

Seotud lood
23.12.2016 28.12.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto