Sisukord
Eesti
Tänane leht
31.12.2016
Eesti Dilbert Male Mälumäng Palju õnne Must aasta liikluses (5) Horoskoop Tagakülg Korsakipaar jõudis pärale Teatri Kodus tehti üheskoos suud magusaks Kaks protsenti pole piisav (3) Eesti lühiuudised Suur mure pani muidu diskreetsed ehitajad lobisema Originaalsest ideest sündis haarav lugu Eestist Kirjeldamatu viletsuse kirjeldamine (1) Kes tegi? Ise tegi! Välismaa Afganistani varjatud epideemia – poiste seksiorjus Bacha bāzī Välismaa lühiuudised: 31.12.2016 Obama sanktsioonid Venemaa vastu Ohvrite leidmise kadalipp Nihilismi ja koprofaagia aasta Arvamus Juhtkiri: meelekindlust! Eesti spordiaasta 2016 5 + 1 mõjukaimat sündmust (1) Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets: eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik (28) Eesti spordi hea süsteem peab saama pettekujutelmast tegelikkuseks Kultuur 16 kultuurisündmust, mis mõjutasid 2016. aastat Sport Spordi lühiuudised Aare Hallikost saab Eesti esimene professionaalne vilemees Kas NHLi ahnuse tõttu jääb olümpiahoki tähtedeta? Red Bulli aina kasvav spordiimpeerium Eesti spordiaasta 2016 5 + 1 mõjukaimat sündmust (1) Eesti spordi hea süsteem peab saama pettekujutelmast tegelikkuseks AK Julgeolekuväljavaade 2017: diplomaatial saab olema veel suurem kaal (50) 16 kultuurisündmust, mis mõjutasid 2016. aastat Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets: eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik (28) Savisaare poliitiline hääbumine keeras peenhäälestajate vindi maha (3) Maakera kumerus ja demokraatia jõudsid logistikasse (2) Arter Horoskoop 2017 Horoskoop In memoriam 2016 Aastalõpuintervjuu: Mis aeg see küll ometi on, Tõnu Õnnepalu? (10) Loomade särtsakas laulutrall Postimehe aasta parimad fotod ja videod Kinoteater teeb Tarantinot Suur spikker vana-aastaõhtu telekanalite surmaheitluseks Nii nad rääkisid…. Moepilk tulevikku Trennitrendid – mis meid uuel aastal liikuma paneb? Innovatsiooniaasta 2017: eestlased tahavad maailma vallutada, maailm vaatab itta Uue aasta toidutrendid: lilla, kookos, suudlid Ootame uusi häid uudiseid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nii nad rääkisid….

6 min lugemist
FOTO: Mihkel Maripuu

Soliidsed inimesed üldiselt väldivad ennustamist. Kuid meie ei saa oma kaaneintervjuudes inimese tulevikuootustest ja -hinnangutest kuidagi mööda. Arteri toimetus lappas aasta lõpus kaanelood veel kord läbi ja vaatas, kui palju ja mille kohta öeldu meie intervjuudes täppi läks.

Henrik Hololei

13. veebruar

FOTO: Mihkel Maripuu

Kas paneksite sügisel rinda ümmarguse märgi «Siim Kallas presidendiks», uurisime Euroopa ametikoridorides kõrgeimale jõudnud eestlaselt, Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorilt Henrik Hololeilt.

«Kindlasti. Ma ei näe ühtegi tõsiseltvõetavat alternatiivi, kes suudaks näha protsesse maailmas niivõrd laialt ning kes tunneks Euroopat ning ka Euroopa ja maailma poliitikat nii sügavalt nendest võimalikest kandidaatidest, kes tänaseks üldse on välja käidud või kelle peale üldse on mõelda võimalik. Ning mitte ainult seda – tegemist on inimesega, kes suudaks jätkata joont, et meil on tugev riigipea teiste Euroopa liidrite hulgas ja kelle välispoliitiline haare ei ole üldse mitte väiksem kui tänasel Eesti presidendil,» kõlas Hololei vastus.

Läks aga hoopis teisiti. Eesti sai presidendi, kes astub poliitikuteel elu esimesi ettevaatlikke samme.

Robert Kitt

12. märts

FOTO: Sander Ilvest

Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt ennustas odava allhankeajastu peatset lõppemist: «Ma arvan, et Eesti majandus tervikuna võiks punase pastakaga üles märkida tänavu 11. veebruari, kui PKC teatas oma tehase sulgemisest. Arvan, et see on märgilise tähtsusega päev kogu meie 6–7 aasta majandusloos, sest meie majandusmudel, mis on laiapõhjaline tootmine, läheb keerulisemaks.»

Äsja, detsembri alguses teatas näiteks Soome IT-firma Arvato, et müüb oma Eesti harukontori – Eesti keskmine palk kasvab vuhinal ja siinne tööjõud pole enam odav.

Andrei Korobeinik

19. märts

FOTO: Mihkel Maripuu

Tuntud IT-ärimees Andrei Korobeinik, Reformierakonna liige, täheldas juba kevadel, et liberaalne Reformierakond on liberalismi skaalal langenud erakondade seas lõppu. «Ma saan aru vajadusest teha üldisemat poliitikat, jagada sotsiaaltoetusi, mis viivad sind liberalismi skaalal allapoole,» ütles ta. «Ühiskonna surve, et hakataks raha jagama, on väga tugev. Iga erakond tahab ikka suuremat valijaskonda. Aga seal on oht, et kui tahad kõigile meeldida, võib see lõppeda sellega, et sul ei olegi enam mingit nägu. Kardan, et varem või hiljem võib ka Reformierakond leida end sellises olukorras, kus ta reiting tuleb alla nagu IRLil ja peab mõtlema, kellele end pakkuda adekvaatse hinna eest.»

Reformierakonna hea reiting küll püsis, aga Ansipi-aegne nägu Taavi Rõivase valitsusajal parteil siiski kadus. Selle tagajärge teame nüüd kõik.

Vilen Künnapu

26. märts

FOTO: Eero Vabamägi

Tunnustatud arhitekt Vilen Künnapu ütles varakevadel: «Eestlased räägivad seda, mida nad mõtlevad – kuid mõnel maal peetakse seda lausa ebaviisakaks. Aga kui inimene ütleb, mida ta mõtleb, siis sealt tuleb ausus. Mida ausam on maailm, seda kergem on selles maailmas olla ja elada.»

Pole saladus, et poliitilisest korrektsusest nakatunud Euroopas valitseb silmakirjalikkus ja tõsistest probleemidest möödavaatamine. Seetõttu on Euroopas elamine muutunud mitte ainult raskemaks, vaid kahjuks ka ohtlikumaks.

Eve Pärnaste

30. aprill

FOTO: Mihkel Maripuu

Aktiivselt Eesti iseseisvuse taastamises osalenud endine poliitik Eve Pärnaste ütles kevadel, et jälgib kasvava õudusega islami invasiooni Euroopasse. «Kui Saksamaal on üle 200 minarettidega mošee, siis mis Saksamaa see on?» küsis ta. «Aga need on eelmise kümnendi andmed. On väidetud, et nüüd on mošeesid juba 600. Mitmes riigis on saavutatud plahvatusohtlik tase.»

Detsembri keskel juhtuski Berliinis see, mida paljud olid pärast terrorirünnakuid Prantsusmaal ja mujal Euroopas kartnud. Veoauto kihutas jõuluturule kogunenud rahva sekka, surma sai kaksteist inimest ja vigastada ligi poolsada.

Raul Rebane

14. mai

FOTO: Sander Ilvest

«Jeerum, loomulikult,» ütles Raul Rebane vastuseks küsimusele, kas Eesti president võiks olla naine. Samas intervjuus ütles Rebane veel: «Ma ei välistaks varianti, et presidendiks saab keegi, kellest avalikkuses veel üldse juttu pole.»

Kersti Kaljulaidist ei räägitud terve suvi väldanud presidendirallil silpigi. Ent kui presidendi valimine oli ka valimiskogus ikaldunud, tegi riigikogu vanematekogu just talle ettepaneku kandideerida. 81 poolthäälega sai Eesti endale esimese naispresidendi.

Sofi Oksanen

4. juuni

FOTO: Jaanus Lensment

«Ma ei arva, et see oleks õiglane, et naistele kehtivad hoopis teised standardid ja ootused kui meestele. Kui vaadata naispoliitikuid ja juhtivatel positsioonidel naisi, siis ollakse nende välimuse ja riietuse suhtes palju rangemad. Sa pead olema topelt ettevaatlik üksnes sellepärast, et oled naine,» ütles Sofi Oksanen Arteri intervjuus.

Eesti naispresidenti saatev meediakõmu teemal, millist kleiti ja mis disainerilt ta kannab, isegi sellest, palju ta kaalub, kinnitab seda ajuvaba topeltstandardit. Kas need oleks kõneväärt ka mehe puhul?

Indrek Treufeldt

11. juuni

FOTO: Eero Vabamägi

«Mingil hetkel mõistsin, et olin ka kõiki eraelumärke eiranud või hoopis teistsuguseid märke ise välja saatnud. Nüüd on juba üle poole aasta teisiti olnud ja ma olen väga õnnelik, et me Kairega kohtusime,» ütles teleajakirjanik Indrek Treufeldt.

Kõik läks täpselt nii õnnelikult, nagu Treufeldt toonases intervjuus lootis – laulatus väljavalitu Kaire Rääguga toimus 17. detsembril Tallinna Toomkirikus. Südamlikul tseremoonial oli sadakond kutsutud külalist. «Vaid see, vaid see on armastus,» kõlas Olav Ehala loodud laul filmist «Don Juan Tallinnas» ka kirikus.

Risto Mätas

23. juuli

FOTO: Sander Ilvest

Eesti viimaste aastate tulemuslikem odaviskaja Risto Mätas ütles pärast neljandat kohta EM-võistlustel ja kolm nädalat enne olümpiat, et ei soovi Rios pääseda üksnes lõppvõistlusele, tosina parema hulka, vaid tahab saada võimalikult kõrge koha. «Tahaks midagi ära teha,» lausus ta. «Tahaks olla see, keda teised mehed vaatavad, et kurat, ei tea, mida see Mätas teeb.» Ta lisas, et kui sa medalit ei võida, ei jää sind sportlasena keegi mäletama.

Paraku piirdus Mätas Rio olümpial 22. kohaga. Lõppvõistlusele pääsust jäi lahutama veidi üle kahe ja poole meetri.

Sandra Jõgeva

30. juuli

FOTO: Erik Prozes

Multikunstnik Sandra Jõgeva toonitas siinset kummalist suhtumist usuküsimusse: «Klassikalist kristlust aga häbenetakse. Meie ühiskond ei tolereeri usku, aga inimesed vajavad midagi, millesse uskuda!»

Nüüd on meil president, kelle usu ja kirikuga kokkupuuteid vältivad teod kinnitavad seda arvamust.

Enn Põldroos

19. august

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Taasiseseisvumispäeva intervjuus ütles kunstnik ja üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt ülemnõukogus hääletanutest Enn Põldroos: «Annaks jumal, et uutel põlvkondadel ei tekiks olukordi, kus riik läheb väga käest ära või satub ohtu – vaat siis tuleb hakata seda ka taas tõsiselt võtma.»

Eesti riik on meil endiselt käes ja pole ka otseselt ohus, kuid maailm Eesti ümber on muutunud järjest ettearvamatumaks. Donald Trumpi saamine USA presidendiks oktoobris, terrorirünnak Berliinis detsembris, lõppematu sõda Süürias – me võtame Eesti riiki tõsiselt ja oleme tähelepanelikud. 

Rain Rosimannus

27. august

FOTO: Mihkel Maripuu

Presidendivalimiste eelõhtul vastas Reformierakonna halliks kardinaliks tituleeritud Rain Rosimannus küsimusele, kas president valitakse riigikogus ära, nii: «Riigikogus võiks mingi tõenäosus olla, kui sellega koos sünniks uus valitsus Keskerakonna osalusel. Aga siit algavad konksud. Raske on näha põhjust, miks peaksid uuest valitsusest välja jääjad – olgu nendeks siis Reformierakond või IRL ja sotsiaaldemokraadid – presidendivalimistel hääletama kokkuleppe poolt, mis nad valitsusest välja viskab. Pigem ootab meid ees valimiskogu.»

Ees ei oodanud mitte ainult valimiskogu, vaid ka veel kord riigikogu. President sai küll valitud, kuid niigi pingelised suhted koalitsioonis läksid nüüd täitsa sassi. Uus valitsus Keskerakonna osalusel sai aga sündida alles siis, kui Jüri Ratas Edgar Savisaarelt erakonna juhtimise üle võttis. 17 aastat valitsuses olnud Reformierakond pidi minema opositsioonipingile.

Aleksandr Vassiljev

10. september

FOTO: Liis Treimann

Moekollektsionäär Aleksandr Vassiljev: «Ennustan, et peagi võidab moes moslemite mõju. Kahjuks. See tähendab miniseelikute lõppu ja maksi- ehk oversize-seelikute võidukäiku. Naisefiguur pole enam paljastav või liibuv, vaid muutub täielikult kangaga kaetuks. Moodi tulevad liiga pikad varrukad.»

Ah mis, võiks arvata, kuid see oleks lühinägelik. Vassiljev ennustas seitse aastat tagasi ka habemete mooditulekut, mida toona keegi ei uskunud, kuid mis on nüüd paljude meeste näos. Niisiis, «vanast uus, minist pluus» läheneb vääramatult.

Oma moemuuseumi Riias avas Vassiljev aga täpselt nii, nagu intervjuus rääkis.

Kristi Kallas

17. september

FOTO: Sander Ilvest

Nädal enne presidendivalimiste eelviimast vaatust valimiskogus vastas presidendikandidaat Siim Kallase abikaasa Kristi Kallas küsimusele, mida ta arvab Viimsi kodust Kadriorgu kolimisest, juhul kui tema mehest peaks saama president, nii: «Mulle tegi palju nalja, kui keegi ütles, et presidendile peetakse üleval Kadrioru lossi ja residentsi – kantselei majas on ju vaid paari toaga ametikorter. Mina elan oma majas, mul on siin palju mõnusam. Ei tahaks siit enam kuskile kolida. Arvan ja loodan, et ei peagi seda tegema.»

Tema soov täitus ja kolimist ei tulnud. Kallas võttis valimiskogus küll kõige rohkem hääli, kuid jäi napilt poliitlotomängust välja.

Andrus Ansip

15. oktoober

FOTO: Margus Ansu

Nüüd juba üle-eelmine peaminister Andrus Ansip avaldas kaks päeva enne Kersti Kaljulaidi ametisse astumist arvamust, et temast saab Eestile hea president. «Tunnen teda juba enne seda aega, kui ta sai Euroopa Kontrollikoja liikmeks. Ta on väga põhjalik inimene, suure teadmiste pagasiga, töökas,» ütles Ansip.

Jääb loota, et kogemused ja poliitiline vaist ei vedanud Ansipit ka sedapuhku alt.

Lilli Jahilo

22. oktoober

FOTO: Marin Sild

Intervjuu ajal viibis Kuldnõela võitja Lilli Jahilo Dubais: «Mul on Dubais kohe-kohe omanimelise kollektsioon esitlus siinsele moepublikule kahepäevasel showroom’i üritusel. Aga ära tee sellest suurt numbrit – need on esimesed sammud, millestki suurest on praegu veel vara rääkida.»

Tänaseks on teada, et tagasihoidlikkuseks põhjust polnud – Dubai moeesitlus läks väga edukalt.

Anna-Greta Tsahkna

12. november

FOTO: Liis Treimann

Tipp-poliitik Margus Tsahkna abikaasa, IT- ja puidufirma Timbeter üks juhte Anna-Greta Tsahkna lükkas oktoobri lõpus tagasi kahtluse, nagu oleks IRLis erakonna hiilgeaegadele iseloomulikku kirge vähemaks jäänud. «Pigem on asjad paremini läbi mõeldud, miski ei jää selle taha, et pole organiseerimise võimekust,» ütles ta.

Vaevalt kaks nädalat hiljem avaldas riigikogu Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust. Üks, kes valitsuspööret organiseeris, oli Anna-Greta Tsahkna abikaasa Margus Tsahkna.

Jaak Aab

26. november

FOTO: Sander Ilvest

Keskerakonna peasekretär Jaak Aab defineeris Edgar Savisaare põhiprobleemi: kuna ta ei saanud läbi teiste erakondade ja nende esimeestega, jäi ta isolatsiooni. «Asi läks allamäge, ta hakkas vehklema, tegema meeletuid trikke, ja seda võib-olla ka rahastamise suhtes,» ütles Aab.

Keskerakonna endisele esimehele esitatud süüdistusmaterjalide järgi oli Aabil õigus: näiteks soovis Savisaar veel 2014. aastal Ühtselt Venemaalt annetust, et rahastada Keskerakonna parlamendivalimiste kampaaniat.

Helle Laas

3. detsember

FOTO: Tairo Lutter

Vestlus langes ajaliselt koalitsioonimuudatuste ajale. «Kui ma vaatan neid silmi, siis mõistan, mis neid inimesi tagant sunnib. Nagu säraküünal paistab see hirmus võimuahnus sealt välja,» ütles Helle Laas

Kas uskuda elutarka naist või loota naiivselt edasi, et võimuhaarajate motiiviks on üldsuse hüvang?

Tekst Kristina Herodes, Sigrid Kõiv, Madis Vaikmaa, Britt Rosen, Priit Pullerits

Seotud lood
30.12.2016 03.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto