Sisukord
Juhtkiri
Postimees
28.12.2016
Eesti Dilbert Male Mälumäng Palju õnne Tapal tappa? Küsi, ja sulle antakse (13) Horoskoop Tagakaas Audru vallavanem lubas Pärnu taas suureks teha Hiiu vallad jäid ministri veenmisele vaatamata tõrksaks Sada eurot iga uue inimhinge eest valla elanikeregistris Esikülg 28.12 Majandus Tööandjate arvates jõuga palgalõhe vastu ei saa Suurpangad maksavad karmavõlga Majanduse lühiuudised Elektrilevi peab võrgutasusid vähendama Välismaa Kui mitte Trump, siis Kongress jätkab USA kohalolekut Euroopas Sõdurneiu saab esimese missioonikogemuse Välismaa lühiuudised 28.12.2016 Fotod ja video: USA paigutab Venemaa külje alla tonnide viisi rasketehnikat Ei tule puhkama Saksamaale jõudnud põgenikud võtavad omaks kristluse (4) Lõppev aasta tõi kätte tuleviku Reportaaž Donbassist: lihtsad asjad ja rasked küsimused (11) Arvamus Aarne Mäe: kui riigikogus hakkab igav (2) Juhtkiri: kuidas taltsutada hiide? Postimees 1927. aastal: Oskar Lutsu saatuslikud pühad Raul Rebane: tegelik võim 2017 (4) Kultuur Teatriaasta kokkuvõte. Kõige tähtsam on erikaal Sport Spordi lühiuudised Müstika: Kanter võitis ajakirjanike ja alaliitude arvestuses, kuid rahvalt punkte ei saanud (5) Mariel Gregor: mis imeloom see kohtunik on, et temaga rääkida ei tohi? (1) Vastuvoolu ujuv korvpalli Euroliiga leidis õnne valemi Dopingujamadest väsinud sportlased haaravad ise ohjad (1) Tarbija Valgendavatesse hambapastadesse tuleks suhtuda ettevaatlikult Insuldi korral ei tasu EMOsse minna Tartu Suurehitust ootaval krundil saab aasta aega tasuta parkida Worldloppeti tegevjuht: peakorter võibki Tartusse jääda Politseinik peab kodus kahte varganägu Andres-Teet Merisalu: mõtleme ikka enne järele, kui ehitame vanalinna parkimismaja (4) Elvas pole vana-aastaõhtul tarvis telekapulti plõksida Promenaadiviis näitab tartlaste loomisrõõmu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kuidas taltsutada hiide?

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Tehnoloogia areng on kiiresti muutnud meie elu. Uute (äri)võimaluste teke nõuab uusi lahendusi, kuidas kõike kaasnevat korraldada. Riik peab tegutsema oma kodanike huvides, koguma makse, kaitsma tarbijaid, looma ettevõtjatele võrdsed mängureeglid jne. Vaba turg peab just ses mõttes olema vaba, mitte alluma kellegi konkurentsi hävitavale diktaadile või soosima anarhiat.

Pole eriline saladus, et reklaamiturul langevad üha rammusamad suutäied üleilmsete internetifirmade (Google, Facebook, Youtube) saagiks, ilma et sellelt makse makstaks. Uuringufirma Kantar Emori andmeil liikus mullu vahendajate kaudu Eestist välja 5,1 miljonit eurot reklaamiraha, kuid nii Postimehes kui ka Delfis veebireklaamiga tegelevate inimeste hinnangul võib seda olla tunduvalt enam.

Kohalikele sisutootjatele jääb järjest väiksem osa reklaamirahast, see aga ahendab otseselt võimalusi arendada näiteks kvaliteetset ajakirjandust. Tagajärjeks on mõraneva sidususega ühiskond, ebakindluse süvenemine. Osa poliitikuist on nn tõejärgses maailmas asunud olukorda enda huvides ära kasutama, see on lühinägelik ja vastutustundetu.

Loomulikult peavad sisutootjad pingutama, et pakkuda ise paremaid teenuseid. Ühest küljest tundub ju loogiline (ja selliseid näiteid leidub), et digiturg pakub võimalusi just väikestele. Kuid nagu Suure ja Väikese Peetri loos, pole alati jõu vastu võimalik saada. Äpi või portaali ostab gigant lihtsalt üle. Ajakirjandusliku sisu osas pole aga ühelgi netihiiul eales võrreldavat avalikku huvi vastutustundliku ajakirjandusväljaandega, kel on pagasis väärtused, tavad ja eneseregulatsioon.

Tšingis-khaan manitses poegi üksmeelele, piltlikustades seda noorte murdmisega: üksikut noolt on lihtsam murda kui noolekimpu. Suurtel netiettevõtetel on kavalam ja tulemuslikum suhelda iga ELi riigiga eraldi. Eestil pole veebihiidude õiglase maksustamise osas põhjust hakata ise jalgratast leiutama, vaid tuleb käia ühte jalga Euroopa suurriikidega, nagu Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa. Aktiivsust liikmesriikide ja ettevõtete kaitsel ootaks ka Euroopa Komisjonilt, kus digitaalse ühisturu volinik on Andrus Ansip.

Väide, et digimaailmas polegi justkui üldse võimalik mängureegleid kehtestada, on kindlasti vale. Näiteks niinimetatud jagamismajanduse vallas on tänavu ELi ja ka Eesti õigusruumis astutud vajalikke samme, mis võimaldavad uusi ärimudeleid, nii et inimesed saaksid paremaid teenuseid ning samal ajal oleks nende arendamine vastutustundlik.

Kõige olulisem ongi, et probleeme ei üritata nii-öelda mustalt ehk jõupositsioonilt lahendada, vaid asju arutatakse. Just seesugust läbimurret ootaks lähiaastail ka üleilmsete internetihiidude taltsutamisel. Meil on kahtlemata võimalus võtta see teema päevakorda algaval aastal Eesti eesistumise ajal.

Seotud lood
27.12.2016 29.12.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto