Sisukord
Maailm
Postimees
28.12.2016
Eesti Dilbert Male Mälumäng Palju õnne Tapal tappa? Küsi, ja sulle antakse (13) Horoskoop Tagakaas Audru vallavanem lubas Pärnu taas suureks teha Hiiu vallad jäid ministri veenmisele vaatamata tõrksaks Sada eurot iga uue inimhinge eest valla elanikeregistris Esikülg 28.12 Majandus Tööandjate arvates jõuga palgalõhe vastu ei saa Suurpangad maksavad karmavõlga Majanduse lühiuudised Elektrilevi peab võrgutasusid vähendama Välismaa Kui mitte Trump, siis Kongress jätkab USA kohalolekut Euroopas Sõdurneiu saab esimese missioonikogemuse Välismaa lühiuudised 28.12.2016 Fotod ja video: USA paigutab Venemaa külje alla tonnide viisi rasketehnikat Ei tule puhkama Saksamaale jõudnud põgenikud võtavad omaks kristluse (4) Lõppev aasta tõi kätte tuleviku Reportaaž Donbassist: lihtsad asjad ja rasked küsimused (11) Arvamus Aarne Mäe: kui riigikogus hakkab igav (2) Juhtkiri: kuidas taltsutada hiide? Postimees 1927. aastal: Oskar Lutsu saatuslikud pühad Raul Rebane: tegelik võim 2017 (4) Kultuur Teatriaasta kokkuvõte. Kõige tähtsam on erikaal Sport Spordi lühiuudised Müstika: Kanter võitis ajakirjanike ja alaliitude arvestuses, kuid rahvalt punkte ei saanud (5) Mariel Gregor: mis imeloom see kohtunik on, et temaga rääkida ei tohi? (1) Vastuvoolu ujuv korvpalli Euroliiga leidis õnne valemi Dopingujamadest väsinud sportlased haaravad ise ohjad (1) Tarbija Valgendavatesse hambapastadesse tuleks suhtuda ettevaatlikult Insuldi korral ei tasu EMOsse minna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kui mitte Trump, siis Kongress jätkab USA kohalolekut Euroopas

2 min lugemist
Paul Gebhard. FOTO: Jonathan Wiley / US Mission to NATO

Isegi presidendiks valitud Donald Trumpi valitsemise ajal jätkab USA oma senist kohalolu Euroopas, usub Ühendriikide mõttekoja Atlantic Council ekspert Paul Gebhard. Tema sõnul võib lausa juhtuda, et selle jaoks eraldatud ressursse suurendatakse.

Kui 2014. aastal eraldasid Ühendriigid erakorralise meetmena üheks aastaks Euroopa kindlustunde tagamise initsiatiivi kavale alla miljardi dollari, siis juba praeguse fiskaalaasta raames ulatub ohutõkestamise initsiatiiviks muutunud programm 3,4 miljardi dollarini (3,2 miljardit eurot). Asjatundjad ennustavad, et 2018. aastaks võib see ulatuda lausa viie miljardi dollarini.

Oma rolli mängib siin Trumpi lubadus suurendada kaitsekulutusi. «Kui kook kasvab, siis iga tükk suureneb,» kommenteeris Gebhard.

Samuti tõotab erukindral James Mattise nimetamine kaitseministri kandidaadiks head sõnumit Venemaaga piirnevatele NATO liikmesriikidele.

Lisaks ei tasu ära unustada, et eelarve üle otsustab Ameerika Ühendriikides siiski Kongress. Näiteks ohutõkestamise initsiatiivi eelarve puhul küsiti praeguselt Barack Obama administratsioonilt, kas nad ei soovi seda hoopiski suurendada.

«See tähendab, et sellele on suur poliitiline toetus Kongressis ja see ei kao kuhugi,» märkis Gebhard. Peab aga meeles pidama, et presidendil on alati võimalus administratsioonile eraldatud summadega manööverdada.

Juba praegu eraldatud vahendite eest saab palju. Alustame sellest, et USA rahastab sellega oma soomusbrigaadi paiknemist Euroopas. Lisaks erinevaid õppusi. Veel võimaldab see vajaliku infrastruktuuri loomist alliansi idaserval. Ehe näide on äsja Tapal valminud rajatised väljaõppetingimuste parandamiseks. Kokku on selliseid projekte üle Euroopa 260.

Lisaks on saadetud hinnanguliselt 500 miljoni dollari (ligi 480 miljoni euro) eest lahingumoona Euroopasse. Märkimisväärne osa sellest on saabunud üle-eelmisel kuul. «See on üüratult tähtis. Parem las olla see Euroopas kui siin,» ütles Gebhard.

Samuti taasavatakse eelpositsioneeritud laod Euroopas, mis olid kasutuses külma sõja ajal, ent viimaste aastakümnete jooksul suletud. Kokku luuakse viis asutust Madalmaades, Poolas ja Belgias ning kaks Saksamaal. Need seitse laokohta peaksid mahutama kokku kuni 1600 sõidukit.

Mõnikord on küsitud ka Eestis, miks ei tule siia brigaadi või eelpaigutatud ladusid. Üks anonüümseks jääda soovinud USA ekspert ütles, et neid siiski huvitab pigem olemasolevate rajatiste taastamine tuttavas kohas kui kuhugi tundmatusse kohta nullist ülesehitamine.

Lisaks tuleb siin mängu Eesti väiksus. Siia ei saagi selliseid rajatisi luua, sest pole piisavalt ressursse nende hoolduseks. «Millalgi tuleb teil varsti lagi vastu,» kõlas eksperdi põhjendus.

Veel üks küsimus, mida tihti esitatakse, on see, kellele need Ühendriikide üksused hakkavad alluma. Neid üksusi ei tohi segamini ajada samuti piirkonda saabuvate NATO pataljonidega, sest tegemist on puhtalt USA üksustega, kes saavad käsud enda ülemuste käest.

USA sõjaväelased ise ütlevad siiski, et NATO kollektiivkaitset puudutava Washingtoni lepingu artikli 5 rakendumisel ei ole tegelikult vahet, kellele allutakse. Nagunii alluvad siis kõik liitlasväed NATO ülemjuhatajale.

Kuid kas sellest kõigest piisab agressiooni tõkestamiseks? Atlantic Councilis töötav kogenud ekspert Franklin D. Kramer arvas, et piisab küll.

«Venelased oskavad väga hästi lugeda. Nad on väga targad, hoolimata sellest, kas teile meeldib, mida nad teevad. Aga kavatsus saata neli NATO pataljoni ja roteeruv [USA] soomusbrigaad näitavad, et need ei ole lihtsalt eelväed, vaid ka täiendavad jõud. See on demonstratsioon võimekusest ja otsustavusest,» selgitas Kramer.

Kramer lisas, et ta ei usu siiski konventsionaalse sõjalise ohu tekkimisse, kuid valmistuda tuleks võimalikuks hübriidkonfliktiks.

Seotud lood
27.12.2016 29.12.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto