Sisukord
Arvamus
Tänane leht
04.01.2017
Eesti Mälumäng Maakonnad toetavad Pevkurit (3) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert TTÜ suurreform tõi tüli (5) Eesti politsei silmad Soomes kinnitavad varaste spetsialiseerumist (2) Leedo võlgeneb riigile miljoni eest sadamatasusid Sundliitmise ohus vallad otsivad viimseid õlekõrsi Eesti lühiuudised Esikülg 4. jaanuar Neeme Lalli arvamised (1) Üürivõlglasest kunstnik tõstetakse tänavale (1) Tagakülg Skoone bastioni juurest leiti hävinuks peetud Vabadussõja mälestustahvel Eesti HIV-diagnoosiga inimesi võib olla poolteise tuhande võrra vähem (7) Majandus Eesti firmad Venemaal näevad uusi võimalusi (3) Paindlik tööaeg eeldab usaldust ja nutikust Bitcoin lõi taas särama (1) Majanduse lühiuudised Välismajanduse lühiuudised 4.01 Välismaa Välismaa lühiuudised 4.01.2017 Major Margus Kuuli kommentaar: ISISele ei tasu varajast nekroloogi kirjutada Tšehhi võtab sihikule libauudised (1) Majanduskriis põhjustas Küprosel kassibuumi Külm sõda tõi Venemaa Euroopa oblastisse tagasi tänavakaubanduse (4) Arvamus Kaupo Meiel: vallad kaovad, külad jäävad (7) Andrei Korobeinik: presidendivalimised paljastasid Reformierakonnas valitsenud kaose (8) Kesklinna politseijuht: millal tuleb teenindajal keelduda alkoholi müügist? (3) Priit Kama: Ida-Virumaa vajab sisekaitseakadeemiat ja täisväärtuslikku Eesti elu (33) Juhtkiri: Euroopa ärkab ja märkab Kremli infosõda (14) Postimees 1936. aastal: veeväljad Lõuna- ja Kesk-Inglismaal Mart Raudsaar: riik ei vaja otsustamiseks üldse informatsiooni? Kultuur Kirglikust korvpallurist maailma tippfagotimängijaks Sport M-Sport palkas Tänaku ja Ogier' kõrvale ka kolmanda piloodi Spordi lühiuudised Sildaru, Tänaku ja sõudjate võitude ootus ning pallimängijate raskused Ebatüüpilised spordimehed vallutavad teleekraanid Noorte käsipalli kummitavad treenerid Federer ja Nadal ihkavad 16. ja 9. kohalt välja rabeleda Tallinn Skoone bastioni juurest leiti hävinuks peetud Vabadussõja mälestustahvel Üürivõlglasest kunstnik tõstetakse tänavale (1) Tartu Raudteeheki raie ajas naabrid kahte lehte Saage tuttavaks: aasta loom, liblikas, lind, orhidee, puu ja muld Kui külma peab, saavad uisuväljad varsti valmis Tarbijate kooperatiiv võtab käsile maapoed Jõgeval arestimaja kinni: politseinikud on sunnitud kurikaelu Tartu vedama (4) FRED KUDU 100. Kümnevõistluse väsimatu mentor Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaupo Meiel: vallad kaovad, külad jäävad

2 min lugemist
Kaupo Meiel FOTO: PP

Käisime jõuluajal oma linnaperega (lähtekoht Pärnu linn) külas oma maaperel (sihtkoht Audru vald, Lemmetsa küla). Sõime, jõime, lobisesime, lunastasime kinke välja ja vaatasime tulevikku, millest kangastuv pilt sundis mind igatsevalt ohkama ja ütlema: «Oh, jah, tulime siis tänavu viimast korda jõuludeks maale...» – «Miks nõnda,» küsiti vastu. «No järgmisel aastal on siin ju Pärnu linn ja siis sõidame ainult ühest linna otsast teise,» vastasin.

Kaovadki ära mõnusad retked maakanti ning suvel ei pääse samuti enam Pärnu plaažist, sest Valgerand muutub linnarannaks. Väike provintsilinn hakkab peagi laiuma enam kui 800 ruutkilomeetril ning selle servad kulgevad silmapiirist silmapiirini ja kaugemale veel, ja kõik külad ja kõrtsid, mu noorus, mu võlu, on kõik kokku «Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn» ja «Pärnu – JUST SEE».

Samasuguseid muutusi toimub üle Eesti palju. Osa valdasid säilitavad oma nime, liitudes väiksematega, osast jääb järele ainult vapp, osast ainult lipp. Elu hakkaks justkui täiesti uute reeglite järgi käima. Ühest vallast saab teine vald, taevast saab põrgu ja maavanaemast linnavanaema. Enam ei ütle me Ernst Peterson-Särgava eeskujul, et lähme linna kirjutama, oma elu kergendama, sest juba linnas kirjutame, oma elu kergendame.

Muidugi on see kõik üks suur jama. Ei, mitte haldusreform, vaid see, et maa muutub üleöö linnaks ja maavanaema linnavanaemaks. Identiteeti ei kanna halduspiirid, vaid pigem sügavalt isiklik tunne, mis ei vaja enamasti vaheastmeid – suurelt on täiesti loomulik hüpata otse kõige väikseima võimaliku identiteeditähiseni.

Suur on Eesti ja see on oluline ning läheb korda, aitab tunda ühtekuuluvustunnet nii rahvuskaaslate kui kaasmaalastega. Väikseim võimalik pole seevastu tingimata linn või vald, vaid pigem isegi talu kui küla, pigem isegi tänav kui linnaosa. Muidugi tundus totter, et Tartus Madruse tänava elanikud tänava nime vastu hakkasid võitlema, aga ometi kannab see osalt mõtet sellestki, et kohapõhise identiteedi puhul on kõige väiksem, antud juhul tänavanimi, kõige olulisem.

Seda identiteeti, väikest kogukondlikku ühtekuuluvust, mis tõesti loeb ja korda läheb, ei määra sunniviisiliselt ükski minister ega ükski reform, selle võtavad endale inimesed ise ja see ei vaja seadustamist. Tartu linn võib liituda kõigi ümberkaudsete omavalitsustega ja usurpeerida Põlvamaa ja Võrumaagi, kuid supilinlased jäävad ikka supilinlasteks ja setud setudeks.

Suur osa võitlusest haldusreformi vastu on puhas poosetamine, kinni hoidmine harjumusest, mõttetuist traditsioonidest ja lihtsast lehmakauplemisest, millest kodanikel üpris vähe võita. Keda peaks nii väga huvitama, kes on need neli-viis vallavolikogu liiget, kes kord kuus ühes toas kokku saavad? Pealegi, viimast inimest, kes oskas peast kõiki riigikogu liikmeid nimetada, näidatakse nüüd metsloomade asemel tsirkuses.

Kunagi lauldi, et «ei ela ma majas, ei tänaval, mu aadress on NSV Liit». Aitab nüüd sellest mõtteviisist, sest elame ju hoopis külas, tänaval, majas, perekonnas. Mis linn, mis vald, mis vallavanem, mis linnapea, ei oma selle kõrval vähimatki tähtsust.

Seotud lood
    03.01.2017 05.01.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto