Sisukord
Arvamus
Tänane leht
04.01.2017
Eesti Mälumäng Maakonnad toetavad Pevkurit (3) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert TTÜ suurreform tõi tüli (5) Eesti politsei silmad Soomes kinnitavad varaste spetsialiseerumist (2) Leedo võlgeneb riigile miljoni eest sadamatasusid Sundliitmise ohus vallad otsivad viimseid õlekõrsi Eesti lühiuudised Esikülg 4. jaanuar Neeme Lalli arvamised (1) Üürivõlglasest kunstnik tõstetakse tänavale (1) Tagakülg Skoone bastioni juurest leiti hävinuks peetud Vabadussõja mälestustahvel Eesti HIV-diagnoosiga inimesi võib olla poolteise tuhande võrra vähem (7) Majandus Eesti firmad Venemaal näevad uusi võimalusi (3) Paindlik tööaeg eeldab usaldust ja nutikust Bitcoin lõi taas särama (1) Majanduse lühiuudised Välismajanduse lühiuudised 4.01 Välismaa Välismaa lühiuudised 4.01.2017 Major Margus Kuuli kommentaar: ISISele ei tasu varajast nekroloogi kirjutada Tšehhi võtab sihikule libauudised (1) Majanduskriis põhjustas Küprosel kassibuumi Külm sõda tõi Venemaa Euroopa oblastisse tagasi tänavakaubanduse (4) Arvamus Kaupo Meiel: vallad kaovad, külad jäävad (7) Andrei Korobeinik: presidendivalimised paljastasid Reformierakonnas valitsenud kaose (8) Kesklinna politseijuht: millal tuleb teenindajal keelduda alkoholi müügist? (3) Priit Kama: Ida-Virumaa vajab sisekaitseakadeemiat ja täisväärtuslikku Eesti elu (33) Juhtkiri: Euroopa ärkab ja märkab Kremli infosõda (14) Postimees 1936. aastal: veeväljad Lõuna- ja Kesk-Inglismaal Mart Raudsaar: riik ei vaja otsustamiseks üldse informatsiooni? Kultuur Kirglikust korvpallurist maailma tippfagotimängijaks Sport M-Sport palkas Tänaku ja Ogier' kõrvale ka kolmanda piloodi Spordi lühiuudised Sildaru, Tänaku ja sõudjate võitude ootus ning pallimängijate raskused Ebatüüpilised spordimehed vallutavad teleekraanid Noorte käsipalli kummitavad treenerid Federer ja Nadal ihkavad 16. ja 9. kohalt välja rabeleda Tallinn Skoone bastioni juurest leiti hävinuks peetud Vabadussõja mälestustahvel Üürivõlglasest kunstnik tõstetakse tänavale (1) Tartu Raudteeheki raie ajas naabrid kahte lehte Saage tuttavaks: aasta loom, liblikas, lind, orhidee, puu ja muld Kui külma peab, saavad uisuväljad varsti valmis Tarbijate kooperatiiv võtab käsile maapoed Jõgeval arestimaja kinni: politseinikud on sunnitud kurikaelu Tartu vedama (4) FRED KUDU 100. Kümnevõistluse väsimatu mentor Meelelahutus Koomiks Sudoku

Priit Kama: Ida-Virumaa vajab sisekaitseakadeemiat ja täisväärtuslikku Eesti elu

4 min lugemist
Priit Kama FOTO: Justiitsministeerium

Narva justkui on praegu Eesti ja nagu pole ka. Mida teha selleks, et tulevikus oleks Narva täpselt selline nagu ülejäänud Eesti, kirjutab justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantsler Priit Kama.

Tellijale Tellijale

Sajandivahetusel kaitstud doktoritöös nimetas David Vseviov nõukogude aja industrialiseerimise tagajärjel välja kujunenud Kirde-Eestit urbaanseks anomaaliaks, mille loomise põhjused ei ole olnud praktilised, vaid ideoloogilised. Praeguseks ei ole olukord Ida-Virumaal kuigivõrd muutunud, vähemalt mitte paremuse poole. Maakonna üldtuntud probleem on kaevandamise ja tööstuse kahanemisest tingitud raskused.

Üks põhilisi, ehkki tihti umbmääraselt sõnastatud ideid Ida-Viru umbsõlmede harutamiseks paistab olevat mõte, et siia on vaja tuua lihttöökohti, kus saaks kohalikke inimesi raskusteta tööle rakendada. Aga usk, et piirkonna mured laheneksid, kui vaid luua juurde krevetikoorimise ja muid seda tüüpi töökohti, ähvardab siinsed inimesed pigem vaesuslõksu kinnistada. Kuna varem andsid Kirde-Eestis tooni kaevanduste ja tekstiilitööstuse oskustööd, siis tähendab odavast lihttööst elatumine kindlasti tagasiminekut.

Ida-Virumaa elu aitaks normaliseerida pakutavate töökohtade mitmekesistamine, et tuua piirkonda uusi inimesi ning hoida siin kõrgharidusega noori – rahvusest olenemata –, kes oskavad eesti keelt. Uskumus, et Ida-Viru probleeme saab lahendada, kui arendada seda sihikindlalt odavtööjõu maakonnaks, on ohtlik nii sotsiaal-majanduslikult kui ka julgeolekuolukorda arvestades.

*Sisejulgeolek ja Ida-Virumaa

Ida-Virumaa on silmanähtavalt erandlik ka ideoloogilistelt hoiakutelt. Nii on näiteks Narva ja Sillamäe, kus elab ligi pool maakonna elanikest, peaaegu täiesti venekeelsed linnad. Iga kolmas narvalane ja sillamäelane on Vene kodanik, kes ei vali mitte Eesti parlamenti, vaid Venemaa presidenti. 2012. aasta presidendivalimistel oli Eestis elavate Vene kodanike toetus Vladimir Putinile märkimisväärne: kui Putin kogus üldse 63 protsenti häältest, siis siinses vene valijaskonnas 86 protsenti.

Ehkki inimesele pole põhjust ette heita tema valimiseelistusi, on siin ometi väärtuskonflikt. Kui samad inimesed hääletavad omavalitsuse valimisel, erinevad nende ootused kohalikule võimule ja näiteks arusaam korruptsioonist kindlasti sellest, mis on Eestis üldiselt tavaks olnud.

Siiski ei maksa arvata, et sellised inimesed kujutavad endast Eestile suurt iseseisvat julgeolekuohtu, kuid nad võivad olla vajalikul hetkel ettekäändeks Eesti siseasjadesse sekkumiseks. Erinevalt laialt levinud arvamusest ei pea Venemaa Eesti vastu praegu intensiivset infosõda ega sekku aktiivselt meie siseasjadesse, vaid piirdub pigem teatud fooni hoidmisega.

Lõhe erineva taustaga Ida-Viru elanike maailmakäsitluses sai nähtavaks näiteks Ukraina sõja haripunkti ajal. Olmelisel tasandil takistab piirkonnas narkomaaniavastast võitlust uskumus metadoonravi kahjulikkusest, kuna Venemaa seaduste järgi on see keelatud.

03.01.2017 05.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto