Sisukord
Arvamus
Tänane leht
04.01.2017
Eesti Mälumäng Maakonnad toetavad Pevkurit (3) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert TTÜ suurreform tõi tüli (5) Eesti politsei silmad Soomes kinnitavad varaste spetsialiseerumist (2) Leedo võlgeneb riigile miljoni eest sadamatasusid Sundliitmise ohus vallad otsivad viimseid õlekõrsi Eesti lühiuudised Esikülg 4. jaanuar Neeme Lalli arvamised (1) Üürivõlglasest kunstnik tõstetakse tänavale (1) Tagakülg Skoone bastioni juurest leiti hävinuks peetud Vabadussõja mälestustahvel Eesti HIV-diagnoosiga inimesi võib olla poolteise tuhande võrra vähem (7) Majandus Eesti firmad Venemaal näevad uusi võimalusi (3) Paindlik tööaeg eeldab usaldust ja nutikust Bitcoin lõi taas särama (1) Majanduse lühiuudised Välismajanduse lühiuudised 4.01 Välismaa Välismaa lühiuudised 4.01.2017 Major Margus Kuuli kommentaar: ISISele ei tasu varajast nekroloogi kirjutada Tšehhi võtab sihikule libauudised (1) Majanduskriis põhjustas Küprosel kassibuumi Külm sõda tõi Venemaa Euroopa oblastisse tagasi tänavakaubanduse (4) Arvamus Kaupo Meiel: vallad kaovad, külad jäävad (7) Andrei Korobeinik: presidendivalimised paljastasid Reformierakonnas valitsenud kaose (8) Kesklinna politseijuht: millal tuleb teenindajal keelduda alkoholi müügist? (3) Priit Kama: Ida-Virumaa vajab sisekaitseakadeemiat ja täisväärtuslikku Eesti elu (33) Juhtkiri: Euroopa ärkab ja märkab Kremli infosõda (14) Postimees 1936. aastal: veeväljad Lõuna- ja Kesk-Inglismaal Mart Raudsaar: riik ei vaja otsustamiseks üldse informatsiooni? Kultuur Kirglikust korvpallurist maailma tippfagotimängijaks Sport M-Sport palkas Tänaku ja Ogier' kõrvale ka kolmanda piloodi Spordi lühiuudised Sildaru, Tänaku ja sõudjate võitude ootus ning pallimängijate raskused Ebatüüpilised spordimehed vallutavad teleekraanid Noorte käsipalli kummitavad treenerid Federer ja Nadal ihkavad 16. ja 9. kohalt välja rabeleda Tallinn Skoone bastioni juurest leiti hävinuks peetud Vabadussõja mälestustahvel Üürivõlglasest kunstnik tõstetakse tänavale (1) Tartu Raudteeheki raie ajas naabrid kahte lehte Saage tuttavaks: aasta loom, liblikas, lind, orhidee, puu ja muld Kui külma peab, saavad uisuväljad varsti valmis Tarbijate kooperatiiv võtab käsile maapoed Jõgeval arestimaja kinni: politseinikud on sunnitud kurikaelu Tartu vedama (4) FRED KUDU 100. Kümnevõistluse väsimatu mentor Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Euroopa ärkab ja märkab Kremli infosõda

2 min lugemist
Krimm FOTO: SCANPIX

Euroopa ärkab ja märkab üha selgemalt Kremli peetavat infosõda. Tänasest lehest leiate loo sellest, milliseid vastusamme kavatseb ette võtta Tšehhi valitsus, et mitte lasta demokraatlikke valimisi võltsuudiste ja muude infosõja võtetega kaaperdada.

Euroopas seisab sel aastal ees ridamisi olulisi valimisi. Eelmisel aastal hoiatasid hulga suurte riikide luureteenistuste juhid just nimelt Kremli katsete eest mõjutada valimisi. Teame, mida räägivad ameeriklased sellest, kuidas Venemaa infot varastades ja varastatud materjali täpselt lekitades nende presidendivalimistesse sekkus.

Suve lõpus avaldati Tšehhi julgeolekuasutuse raport, mille järgi on nende riigis aktiivseimad Hiina ja Venemaa luure. Kusjuures ülekaalukalt kõige aktiivsem Venemaa luure keskendub suurel määral infosõjale, püüdes nõrgendada Tšehhi meedia mõju, kontrollida venelastele antavat infot Tšehhi kohta, nõrgendada ühiskonnas kaitsetahet, võimendada ühiskondlikke pingeid, nõrgendada NATOt ja ELi ning kahjustada Ukraina mainet.

Raportis öeldi selge sõnaga, et infosõjast tulenev oht ei kao, isegi kui peaksid lõppema sõjad Ukrainas ja Süürias, vaid neid võtteid ja võimeid, mida Venemaa kasutab ja arendab, saab ta tahtmise korral alati kasutada selleks, et destabiliseerida ja mõjutada Tšehhi ühiskonda ja poliitikat. Järelikult peavad ka vastumeetmed olema püsiva iseloomuga. Sellega Tšehhi valitsus nüüd uut asutust luues tegelema hakkabki.

Venemaa eriteenistustel on pikk nõukogude minevik ja just nõukogude impeeriumi ajast on üle võetud ka tööriistakast nimega «maskirovka», «desinformatsioon». Neid võtteid on kirjeldanud paljud külma sõja ajal lääne poolele üle läinud nõukogude luurajad. Neist võib lugeda näiteks Rumeenia Securitate kindrali Ion Mihai Pacepa mõne aasta eest ilmunud raamatust. Vihjeid ja teadmisi arvutiajastu uuendustest «maskirovka» võtetes saame pidevalt päriselust. Infosõja eesmärkidest kirjutatakse Venemaa enda doktriinides.

Ometi leidub uskmatuid Toomaid, kes isegi massiivse tõendite kogumi juures ütlevad: pole olemas, pole isegi võimalik. Paraku on võimalik. Ja sihipärasele tegevusele tuleb ka sihipäraselt vastu astuda. Kuidas täpselt ja millised meetodid on demokraatlikele ühiskondadele kohased, on olnud ja on praegugi vaidluste teema.

Ometi hakkab ka vabas maailmas tekkima ideid, kuidas täiendada omaaegseid vastutegevuse võtteid moodsatega. Üha kiiremini tuleb osata otsustada, millisest allikast tulnud info on ilmselt usaldusväärne ja milline sõnum on tõenäoliselt fabritseeritud eksitamiseks. Üha tähtsam on hoida ühiskonna institutsioonide usaldusväärsust.

Seotud lood
    03.01.2017 05.01.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto