Sisukord
Arvamus
Postimees
06.01.2017
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Soojustamata majad kiirgavad pakases hõõglambina Tagakülg SEB pank nõuab ligipääsu klientide telefoni kontaktiloetelule Taat langetas Kohtla-Järvel omatahtsi puid TS Laevad võttis Poola laevatehaselt Tõllu vastu Tuisk tõi muret, aga pakkus ka silmailu Suri ajakirjanik ja Rahvarinde üks käimalükkajatest Lembit Koik Nõukogu soovitab kaheksal ühendvallal leida uus nimi (1) Kas Michali tugev algus ja Pevkuri napp võit? (2) Pevkur – laitmatu mainega kriitik Michal – varjuga võitlev liider Majandus Välismajanduse lühiuudised Konkurendid ei mõista juhtunut Majanduse Eesti lühiuudised Eestis on riided ja jalanõud kallid (6) Välismaa Aasta 2017: Venemaa ja populismi uuestisünd (1) Välismaa lühiuudised 6.01.2017 Suursuguse gepardi ainus lootus on vangistus Soomele teevad muret loata riiki jäävad asüülitaotlejad Arvamus Arto Aas: põhiväärtustele tuginev, muutustele avatud (9) Nils Niitra: tõe-eelsest tõejärgsesse ühiskonda (7) Juhtkiri: päris talvel tunneme soojuse väärtust Postimees 1928. aastal: maiustamine tõi tudengile uhiuue auto Tarmo Soomere: milleks meile juuniorakadeemikud? (3) Erkki Bahovski: kusagil on tõde (13) Kultuur Oskar Luts – meie ühine reheahi Tartu kunst, žürii ja Jevgeni Zolotko Eelmisel aastal püstitasime telerivaatamise rekordi Sport Spordi lühiuudised Kalev jäi võõrsil VEFile alla Kahe jalaga maa peal püsiv koondis tõi naeratuse näole Kõrgliigasse siirduv Frank Liivak sai vajaliku õppetunni Kosovo alistamisele järgnes suur reisisegadus Tarbija 10 parimat sihtkohta selleks aastaks (1) Tartu Elanike protest: ei taha naabriks kummiboksi (2) Haldusreform paisutas väikelinna ametnike rahakotte Suusatama kibelejad pääsevad rajale Linn loobub päästetud eralastehoiu pidamisest Elva luuletark meenutab südamedaami kirja Võnnu koolistaadioni plaan võtab ilmet Koosa rahvas hoiab oma külasaunas vihta ja plekk-kaussi au sees Meelelahutus Koomiks Sudoku

Erkki Bahovski: kusagil on tõde

2 min lugemist
Erkki Bahovski. FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Jõulude ja aastavahetuse paiku leidub aega lugemiseks ja nii avastasin raamaturiiulil aastaid lebanud Umberto Eco «Praha surnuaia». Paljud ütlevad, et Eco «Roosi nimi» on parem, ja nii võib ollagi, kuid oluline kirjandus- ja ka muu kunstiteose tajumisel on kontekst. «Praha surnuaed» poleks ilmselt nii paljusid kõnetanud oma ilmumisaastal ehk 2010.

Vaatasin ka, kas Eestis on raamatule mingit vastukaja, ja leidsin Tiit Aleksejevi postituse Varraku raamatublogis, kus praegune kirjanike liidu esimees nendib, et oleks teose lugemise peaaegu pooleli jätnud, sest see oli kehvem kui Eco varasemad romaanid.

Aga ka postitus pärines 2012. aastast. Ajast, mil polnud toimunud Krimmi annekteerimist, Vene tugevnenud infosõda, Brexitit ega Donald Trumpi valimist USA presidendiks. Kokkuvõetuna: Eco romaan ja Aleksejevi postitus ilmusid enne tõejärgset ajastut.

Praegu on Eco tõlgendamisega aga teised lood. Ma ikka tõsiselt kardan, kas seda romaani tasuks eesti keelde tõlkida. Ühest küljest on säärase autori nagu Eco ilmumine eesti keeles alati meie kultuuriruumi rikastav. Teisest küljest aga...

«Praha surnuaed» räägib üsna detailselt lahti, kuidas võltsida dokumente. Peategelane mitte üksnes ei võltsi testamente, vaid ka loob täiesti uusi plahvatusohtlikke poliitilisi dokumente. Olgu selleks siis «Siioni tarkade protokollid» või Dreyfusi afääri vallandanud dokument. Eeskätt näitab Eco, kuidas on vaja leida kogu rahvast ühendav vaenlane ja anda sellele vaenule n-ö legaalne alus. Ja see töötab, sest alati on vaja oma hädades süüdistada kedagi teist. Salaühingud, olgu selleks siis illuminaadid, roosiristlased või vabamüürlased, tabavad alati närvi. Lisaks vahetavad arvamusliidrid «mõõduka tasu» eest ka oma vaateid. Money talks.

Muidugi, vastu võib öelda, et eks ole ka kasulik näidata, kuidas «Siioni tarkade protokollid» ongi Ohranka võltsing, kuid Eco puhul on ikkagi tegemist ilukirjanduse, mitte ajalooteosega. Ilukirjandus kirjeldab rahva ootusi üsna täpselt. Kui «Praha surnuaia» mõnel leheküljel asendada sõna «juudid» kasvõi «homode» või «moslemitega», jõuamegi ilusti 21. sajandisse. Mõne kodaniku puhul võib ka «juudid» rahus alles jätta.

Ma ei kutsu üles mingit teost keelustama, sellest sünniks üksnes suurem segadus, aga libauudiste ajastul peaks olema ettevaatlik. Tegelikult mitte ainult Eestis. Nii ründas Washingtonis 35-aastane mees pitsarestorani, sest oli näinud libauudist, mille järgi kuritarvitasid restoranis lapsi Hillary Clinton ja tema kampaaniaülem John Podesta. Sellele järgnenud lugu oli tõsisem, Pakistani kaitseminister Khawaja Muhammad Asif ähvardas Iisraeli tuumarelvaga, sest oli lugenud libauudist, mille järgi Iisrael omakorda olla ähvardanud Pakistani tuumarünnakuga. Lisage veel Donald Trump, kes ei soovi lugeda luure koostatud raporteid, sest teab ise paremini.

Või võtke kasvõi telesari «X-toimikud». Esmalt oli «X-toimikud» kavas aastail 1993–2002 ja äratati seejärel ellu eelmisel aastal. Pakun, et praegu usub «X-toimikutes» juhtuvat palju enam inimesi kui eelmisel korral. Sest valitsus ju varjab pidevalt tõde...

Erinevalt Eco kujutatud 19. sajandist on 21. sajandil palju rohkem võimalusi libauudiseid ja -dokumente levitada. Sotsiaal- ja online-meedia vahendusel levivad libauudised kulutulena, jagatakse linke, parastatakse neid, kes juhtuvad linkides kahtlema, ja süüdistatakse viimaseid rahvuse reetmises. Sest tõde on kusagil seal.

Seotud lood
05.01.2017 07.01.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto