Arto Aas: põhiväärtustele tuginev, muutustele avatud

Arto Aas FOTO: Liis Treimann

Riigikogu reformierakondlasest liige Arto Aas ei nõustu erakonnakaaslaste Andrei Korobeiniku ja Valdo Randpere kriitikaga.

Eestis pole poliitilist jõudu, mille mõju oleks majandusele ja ühiskondlikele protsessidele olnud suurem kui Reformierakonnal. Muidugi on 17 aasta jooksul tehtud vigu, samas on üles ehitatud kõige edukam, haritum ja tervem riik Ida-Euroopas. Võib ju ironiseerida Ansipi või Rõivase seatud sihtide üle saada jõukaks ja uueks Põhjamaaks, ometi pole paremaid visioone keegi teine suutnud sõnastada. Ka uue valitsuse programm pakub pelgalt vasakpoolse mekiga ideoloogilist rosoljet, mitte selget nägemust Eesti tulevikust.

Möödunud aasta valitsuses pakkus reformierakondlastele vastakaid tundeid. Me suutsime edukalt käivitada kaua oodatud haldus- ja eripensionide reformi, tugevdada kaitsevõimet, värskendada riigivalitsemist, hoida rahaasjad korras. Teisalt oli põrgulikult raske hoida koos valitsust, mille teistel osapooltel olid muud huvid.

Ma olen näinud lähedalt mitmeid valitsusi ja võin kinnitada, et Rõivase valitsus ei lagunenud kehva juhtimise või halbade isiklike suhete tõttu. See on oponentide loodud müüt peitmaks räpaka poliitmanöövri tegelikke põhjuseid.

Valitsuse lõhkus lihtne poliitiline loogika – soov vabaneda partnerist, kelle kõrval sul endal ei õnnestu särada. Konkurentide soov teha Reformierakonnale kambakas ei tulenenud meie nõrkusest, vaid tugevusest. Keskerakonna juhi vahetus andis selleks kaua oodatud võimaluse. Aga see on poliitika, varem või hiljem pidi see juhtuma. Masenduseks ja sisemiseks poriloopimiseks pole põhjust, sest Reformierakonda ei umbusaldanud valijad, vaid oponendid.

Reformierakond võitis riigikogu valimised 2007., 2011. ja 2015. aastal. See on Eesti oludes midagi enneolematut ja paljudele väljakannatamatu. See on ühtlasi tunnistus, et midagi on tehtud selle erakonna juhtimises õigesti, väga õigesti. See on märk õppimisvõimest, suutlikkusest kaasata uusi inimesi ja ideid. Aeg näitab, kas see on ligi meelitanud ka inimesi, kellele oli võimu soojendav kuma maailmavaatest olulisem.

Pole saladus, et riigivalitsemine on kurnav ja aeganõudev. Riiklike probleemide, välissuhtluse ja kriiside kõrval jääb erakonna kui organisatsiooni areng sageli tagaplaanile ja küllap läks nii ka Reformierakonnas. Lähiajal on võimalus see viga parandada ja see peab olema uue esimehe üks peamine ülesanne.

Poliitika on valdkond, kus isikuomadused, kogemused ja autoriteetsus on tihti olulisemad kui ametlik positsioon. Auväärne tiitel on erakonna juhile tagatud, sisuline tugevus on juba valikute küsimus. Me ei otsi ideaalset inimest, me otsime isiksust. Muutused on igal juhul tulemas. Uus erakonna esimees peab leidma õige juhtimismudeli, vajadusel lepitama, aga eelkõige vedama. Konsensus pole alati võimalik ega vajalik, tõde pole alati keskel. Kõigil peab olema võimalus kaasa rääkida, juhil peab olema julgus otsustada.

Erakond peab kindlustama opositsiooniliidri rolli parlamendis. See eeldab konkreetseid seisukohti, mis peavad lähtuma Misese, Hayeki ja Milli liberaalsetest ideedest, mitte eelmise kuu avaliku arvamuse uuringutest. Reformierakonna trump on alati olnud kompetentsus majandus- ja rahandusteemadel, ka seda rolli peab uus juht suutma veenvalt täita. Mõistagi on üheks sihiks uuesti valitsusse minek, aga seda põhimõtetest loobumata. Reformierakonna juht ei pea olema muhe semu ja lihtne partner läbirääkimistel. See meeldiks kindlasti teistele erakondadele, aga poleks väga tulemuslik meie liikmete ja toetajate jaoks.

Uus juht peab viima erakonna vastu kohalikele valimistele. Kaitsma meie tulemusi maapiirkondades ja linnades, lõpetama Keskerakonna mandunud võimumonopoli pealinnas. Seda tulemust ei saavuta paarinädalase kampaaniaga, see eeldab süsteemset ja tihti tänamatut tööd rohujuuretasandil. See eeldab häid kogemusi valimiskampaaniate korraldamisel ja meeskondade loomisel.

Liidriks ei sünnita, liidriks kasvatakse. Tugevaks liidriks sirgutakse läbi raskuste, läbi ebaõnnestumiste, läbi kaotuste ja uuesti jalule tõusmise. Kristen Michal on näinud erakonnas nii paremaid kui halvemaid aegu. Tema arvamust on alati kuulatud. Mina usun, et tal on ka paremad eeldused Reformierakonna juhtimiseks.

05.01.2017 07.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto