Sisukord
Meedia
Postimees
06.01.2017
Eesti Mälumäng Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Soojustamata majad kiirgavad pakases hõõglambina Tagakülg SEB pank nõuab ligipääsu klientide telefoni kontaktiloetelule Taat langetas Kohtla-Järvel omatahtsi puid TS Laevad võttis Poola laevatehaselt Tõllu vastu Tuisk tõi muret, aga pakkus ka silmailu Suri ajakirjanik ja Rahvarinde üks käimalükkajatest Lembit Koik Nõukogu soovitab kaheksal ühendvallal leida uus nimi (1) Kas Michali tugev algus ja Pevkuri napp võit? (2) Pevkur – laitmatu mainega kriitik Michal – varjuga võitlev liider Majandus Välismajanduse lühiuudised Konkurendid ei mõista juhtunut Majanduse Eesti lühiuudised Eestis on riided ja jalanõud kallid (6) Välismaa Aasta 2017: Venemaa ja populismi uuestisünd (1) Välismaa lühiuudised 6.01.2017 Suursuguse gepardi ainus lootus on vangistus Soomele teevad muret loata riiki jäävad asüülitaotlejad Arvamus Arto Aas: põhiväärtustele tuginev, muutustele avatud (9) Nils Niitra: tõe-eelsest tõejärgsesse ühiskonda (7) Juhtkiri: päris talvel tunneme soojuse väärtust Postimees 1928. aastal: maiustamine tõi tudengile uhiuue auto Tarmo Soomere: milleks meile juuniorakadeemikud? (3) Erkki Bahovski: kusagil on tõde (13) Kultuur Oskar Luts – meie ühine reheahi Tartu kunst, žürii ja Jevgeni Zolotko Eelmisel aastal püstitasime telerivaatamise rekordi Sport Spordi lühiuudised Kalev jäi võõrsil VEFile alla Kahe jalaga maa peal püsiv koondis tõi naeratuse näole Kõrgliigasse siirduv Frank Liivak sai vajaliku õppetunni Kosovo alistamisele järgnes suur reisisegadus Tarbija 10 parimat sihtkohta selleks aastaks (1) Tartu Elanike protest: ei taha naabriks kummiboksi (2) Haldusreform paisutas väikelinna ametnike rahakotte Suusatama kibelejad pääsevad rajale Linn loobub päästetud eralastehoiu pidamisest Elva luuletark meenutab südamedaami kirja Võnnu koolistaadioni plaan võtab ilmet Koosa rahvas hoiab oma külasaunas vihta ja plekk-kaussi au sees Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eelmisel aastal püstitasime telerivaatamise rekordi

3 min lugemist
Perekond rõõmsalt televiisorit vaatamas - 2016. aastal tehti seda keskmiselt iga päev 3 tundi ja 54 minutit. FOTO: Lev Dolgachov / panthermedia.net / Scapix

Tehnoloogiaajakirjanikud on juba aastaid ennustanud, et suure elutoateleri asemel kolib inimeste meediatarbimine väiksematele ekraanidele: telefonidesse, tahvlitesse ja arvutitesse. Hiljutised uuringud näitavad, et ehkki neil on ka oma osa, pole televisioon uudisteallika ning meelelahutajana kuhugi kadunud, vaid nõuab järjest enam tähelepanu.

Viimase kuue aasta arvestuses püstitas telerivaatamine mullu Eestis rekordi, selgub Kantar Emori teleauditooriumi uuringust. Keskmine Eesti elanik alates 4. eluaastast vaatas möödunud aastal telerit keskmiselt kolm tundi ja 54 minutit päevas, mida on kuus minutit rohkem kui 2015. aastal ja 18 minutit rohkem kui aastal 2013. Sealjuures pakub seda, mida rahvas vaadata tahab, kõige enam Kanal 2 – just selle osakaal oli kanalite arvestuses eelmisel aastal kõige suurem, koguni 15 protsenti telerivaatamise ajast.

Loomulikult eelistavad eesti- ja venekeelsed televaatajad erinevaid kanaleid. Kui Kanal 2 juhib ka üldarvestuses, siis vaadatavuselt hoiab neljandat kohta vene kanal PBK, millele järgnevad NTV Mir ja RTR Planeta. Kui üldiselt on vene keelt kõnelevad eestimaalased olnud usinamad televaatajad, siis aastal 2014 see suhe võrdustus ja eelmisel aastal vaatasid eestlased isegi kröömikese võrra (keskmiselt viis minutit) rohkem!

«Telerivaatamise kasvu mootoriks on võimaluste kasv,» kommenteeris ekraani ees veedetud aja pikenemist Kanal 2 meediaanalüütik Margus Paas. «Meil on suuremad ekraanid, parem pildikvaliteet, lisandub üha uusi pakette ja teemakanaleid.» Looduse-, spordi-, muusika-, ajaloo- ja muud teemakanalid naelutavad teleri ette ka neid, kel piiratud kanalite arvu tingimustes üldhuvikanalitelt vähe leida oli. Samas on spetsialiseeritud kanalite osakaal üldsisest vaatamisest siiski marginaalne, kõikudes ühe protsendi ümber või isegi alla selle, näiteks Discovery või National Geographic (vastavalt 0,7 ja 0,6 protsenti telerivaatamise ajast).

2016. aastat iseloomustab mujal maailmas levinud tellitavate videoteenuste Eestisse jõudmine. Eelmise aasta alguses avas oma äri siin Netflix, lisandusid Viasat Play ja Fox Play, sel aastal lisandus Amazon Video, oma järelvaatamisteenust pakuvad niikuinii kõik suured kohalikud kanalid, kordusvaatamise võimalust pakuvad interneti- ja kaabeltelevisiooni operaatorid. Võiks arvata, et kõik need võimalused, mis pealegi kättesaadavad ka mobiilsetest nutiseadmetest, hammustavad magusa tüki reaalaja-TV vaadatavusest.

Kantar Emori uuring näitab, et see eeldus on vale, tellitavate videoteenuste osakaal on marginaalne, vaid 1–2 protsenti telerivaatamise ajast. Ka saadete järelvaatamine moodustab kogu vaatamisajast vaid üsna napi osa – keskmiselt vaid kaheksa ja pool minutit päevas ehk 3,7 protsenti.

Emori uuringud ei kinnita kartust, et inimesed eelistavad reklaamipauside vältimiseks saateid vaadata järelvaatamiseteenustest, kus saab reklaamid edasi kerida. Vastupidi, lineaarne televisioon ja erakanalitest just Kanal 2 võidavad tarbijaid juurde. Telereklaami müüki järelvaatamine ei kahanda, sest reklaamiandjad maksvad reaalsete vaatajakontaktide eest, ja teiseks, nagu eespool nimetatud, moodustab see telerivaatamisest väga väikese osa.

Teine levinud legend on see, et noored, eriti hilises teismeeas ja varastes kahekümnendates inimesed on televisiooni jaoks «kadunud hinged». Tõesti, vanuserühma 15–19 meediatarbimises on esikohal mobiiltelefonist sotsiaalmeedia jälgimine: keskmiselt kaks tundi ja 48 minutit ööpäevas. Aga juba vanuserühmas 20–29 on telerivaatamine ajamahukuselt esimene meediatarbimise vorm ning vanuse kasvades see ainult suureneb.

«Viimase viie aasta jooksul on enamikus sihtrühmades pöördunud trendid taas kasvule. Nii näiteks kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga telerivaatamine kõige rohkem 25–34-aastaste seas (kasv 8,6 protsenti), mis kinnitab globaalset trendi, et seoses pere loomisega pöörduvad inimesed tagasi suuremate ekraanide juurde ja nutivaimustuse buum eeskätt täiskasvanud inimeste seas on taandumas,» kommenteeris Paas.

«Suuruselt järgmine kasv oli 4–14-aastaste laste seas (+5,7) ja keskealiste, 45–54-aastaste seas (+4,6 protsenti). Vaid hilisteismeliste ja varastes kahekümnendates olijate seas langus jätkus, aga ka seal on see pidurdunud. 15–24-aastased pole ajalooliselt kunagi kuigi suured telerivaatajad olnud ja telerite ette naasmine on seotud püsiva kodu ja pere loomisega, mis on seoses demograafiliste protsessidega ka hilisemaks nihkunud. Trende jälgides võib ka selles vanuserühmas ennustada telerivaatamise aja kasvu juba käesoleval aastal, sest pööre toimus tegelikult juba 2016. aaasta viimases kvartalis.»

Lihtsamalt seletades, kui noor lahkub oma vanematekodust ning asub üksi elama, siis tõesti on teler ehk viimane asi, mida oma üürituppa või -korterisse soetada. Väiksemad ekraanid ajavad asja ära. Aga kui on oma kodu, pere, lapsed, ring kodu-töö-lasteaed-trenn-pood-kodu, siis ilmub sinna ka elutoadiivan ja teler, mis hommikul ärgates ning õhtul koju jõudes tööle pannakse.

Eesti pole erand. Mitte kuskil maailmas ei näe märke sellest, et internet, sotsiaalmeedia ja mobiilsed platvormid oleksid televisiooni kui meediakanalit välja suretamas. Maailma suurimad telerivaatajad on muidugi ameeriklased, veel kuus aastat tagasi vaatasid nad telerit viis tundi ööpäevas, nüüd veidi vähem. Eestlaste teleri ees veedetud aeg oli 2105. aastal võrdne Euroopa keskmisega, see viimane aga on läinud viie aasta jooksul isegi suurenenud. Maailma keskmine telerivaatamise aeg ööpäevas on kolm tundi ja kümmekond minutit, aga soomlased saavad hakkama vaid kolme tunniga ööpäevas.

Urmas Oru, Kanal 2 peadirektor

Ühelt poolt on Kanal 2 edu taga programmimeeskonna pikaajalised kogemused ning väga põhjalik töö erinevate vaataja-uuringute ja teletrendide analüüsimisel. See on taganud hea valiku eriilmelistest saadetest, sarjadest ja filmidest, nii et see sobib vaatajate elurütmi ja ootustega. Teiselt poolt on aga programmi kokkupanemine ikkagi ka loominguline töö, mille juures on olemas veel salapärane miski – nimetatagu seda siis kõhutundeks või õnneks või veel millekski kolmandaks.

Televisiooni head ajad jätkuvad ka sel aastal ning selle mootoriks on kodumaine teletoodang – kohalikud saated ja sarjad. Kindlasti on aga kõik kanalid pööramas suuremat tähelepanu erinevatele otseülekannetele nii spordi- kui meelelahutusüritustelt.

 
Seotud lood
05.01.2017 07.01.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto