Sisukord
Tervis
Postimees
11.01.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Eamets: seos rahaga on ilmne Minister kipub kohtumõistja rolli (16) Kommentaarid Lobitöö võis muuta oravate meelt (4) Esikülg 11. jaanuar Majanduse lühiuudised 11.01 Tallinn plaanib Paljassaare poolsaarel veisekasvatust (2) Majandus Puiduärimeeste miljardiprojekt mõjub edumeelse unistusena (1) FBI arreteeris Volkswageni ühe juhi Pangas kääriv vaidlus ootab lõpplahendust Välismaa Kanada seisab silmitsi fentanüülisurmade kriisiga Teravad erimeelsused löövad Ankara ja Berliini vahele kiilu Suurt osa Euroopast kimbutab külmalaine Venemaa riiklik ideoloogia kujuneb vähemuste arvelt Fentanüül hävitab ravimisõltuvuses Ühendriike Välismaa lühiuudised 11.01.2017 Egiptus ehitab jonnakalt uut pealinna (2) Arvamus Pille Rives: väsinud puudulikust kompetentsist (3) Raul Rebane: soovitan loobuda igasugustest taotlustest presidendi ametiraha Venemaalt tagasi saada (24) Postimees 1995. aastal: Tartu Kivisilla hind on vähenenud üle kuue korra Juhtkiri: seadusloome pole kirvetöö Karl-Eduard Salumäe: ega ikka ei pea küll kõik tantsivat karu näha saama Avo-Rein Tereping: on aeg mõelda lasterikastest emadest kui suurinvestoritest (15) Kultuur Ole nüüd! (ja enne) Lootusrikkaks märuliks vormitud tragöödia Kultuuri lühid Soomlaste jõhker veretöö Eesti metsas Sport Kas Eesti saab nelja-aastase pausi järel maailma parima sportlase? Johaugi alibi lõi vankuma Poolel Eesti klubidest napib mängijaid Väikeriikide unistus jalgpalli MMist sai jõudu juurde Tallinn Tallinn plaanib Paljassaare poolsaarel veisekasvatust (2) Tarbija Perearstidel on uuringute tegemiseks senisest vähem raha (2) Libedal tänaval kukkujat aitavad külmakott, geel ja tablett Tartu Trammiliin Annelinnast Maarjamõisa – kas pöörane unistus või arukas plaan? (16) Läti kalastusmaniakid alustasid igatalvist invasiooni Peipsile Valdade sundliitmine võib teha Tartust taas 100 000 linna Tartlased teavad, kuhu jõulupuud viia Karoliina ehitab pesa, aga talveunne ei suigu Head tööd ei ole noorel kerge ära tunda Kunstnikepaar tegi tavatu ühisnäituse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Perearstidel on uuringute tegemiseks senisest vähem raha

3 min lugemist
Perearst Le Vallikivi sõnul teevad perearstid just aasta alguses kõige enam analüüse oma patsientidele. FOTO: Mihkel Maripuu

Kuigi perearstid said õiguse tellida senisest enam uuringuid, on raha nende tegemiseks tohtritel praegu vähem kui mullu.

«Praegu on perearstide suurim mure see, et kuna pearaha (ühe patsiendi eest makstav summa – toim) vähenes ja uuringufondi suurus on sellega seotud, siis on ka inimeste uurimiseks vähem raha,» selgitas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Le Vallikivi.

Samas said perearstid sellest aastast õiguse ise tellida 28 uut analüüsi, mida seni tehti vaid eriarsti juures. «Näiteks aju ultraheliuuringut või naha torketeste saab perearst ise teha, aga ta peab toimetama senisest napima raha piires,» selgitas Vallikivi. Tohtri sõnul on aga just aasta algus, eriti veebruar-märts haigestumise kõrgaeg, kus ka analüüside hulk hüppeliselt kasvab.

«See seab meid raskesse olukorda,» tunnistas perearst. Nii haigekassa kui ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on Vallikivi sõnul tohtritele lubanud, et olukord lahendatakse esimese kvartali jooksul. «Meile on lubatud, et uurimisvõimalused jäävad vähemalt eelmise aasta tasemele, mitte ei vähene,» ütles Vallikivi. Arsti sõnul on haigekassa palunud perearstide seltsi juhatusel tohtritele kinnitada, et uuringuid tellides ei tule koonerdada.

Kui uuringufond peakski jääma praegusele tasemele ehk lubatust väiksemaks, läheb see Vallikivi sõnul riigile kokkuvõttes lihtsalt kallimaks maksma. «Praegu moodustab uuringufond 39 protsenti pearahast, aga me tuleme ajast, kui see on olnud 18, ja siis oli see maitse-katsu-nuusuta-meditsiin,» ütles perearst. Tema sõnul on perearstid õppinud tegema valikuid. «Kui perearst saab ise vajalikud uuringud ära teha, siis ta loomulikult teeb, kui ei, siis saadab ainult uuringu tegemise jaoks eriarstile, kuigi see on maksumaksjale kallim, aga midagi teha ei ole,» tunnistas Vallikivi.

Ka perearstide seltsi juht Diana Ingerainen tõdes, et kui see, et baasraha (üüri tasumiseks ja seadmete soetamiseks mõeldud summa – toim) peaaegu poole võrra suureneb, on perearstidele hea uudis, siis muudab pearaha vähendamine teisalt olukorra veidi ärevaks.

Kuna pearahaga on seotud teraapiafond (kolm protsenti pearahast ehk 180–200 eurot kuus ühe nimistu kohta) ja uuringufond (39 protsenti pearahast ehk 2500 eurot kuus), siis vähenesid ka need summad. Ingeraineni sõnul lubas haigekassa, et kohe kui riikliku lepitaja juures sõlmitakse uus kokkulepe meedikute palga osas, korrigeeritakse tagasiulatuvalt ka pearaha. «Minister lubas ligi seitsmeprotsendilist palgakasvu, seega peaks ka pearaha kergelt plussi lõpuks jääma,» oli Ingerainen optimistlik. Senine meedikute kollektiivleping lõppes 2016. aastaga ja praegu on jõutud palgavaidlustega riikliku lepitaja juurde.

Haigekassa pressiesindaja Taisi Kõivu sõnul suureneb perearstiabi rahastamine vaatamata pearaha ajutisele langusele, sest senisega võrreldes suureneb baasraha. «Haigekassa nõukogu otsustas, et tuleb ära oodata tervishoiutöötajate palgalepe ja kõikide teenuste hinnad (mh pearaha) tuleb vahepealseks perioodiks arvestada nullprotsendise palgakasvuga. Sellest ka pearaha ja muude teenuste hinnalangus, mis pärast palgakokkulepet kaovad,» selgitas pressiesindaja.

Kuna uuringufondi maht on otseselt seotud pearahaga, siis nominaalselt vähenes vahepealseks perioodiks ka see. Kõiv lisas, et mitmete seni n-ö pearaha sisse arvestatud laboriuuringute (nt erütrotsüütide settekiiruse uuring, vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga) tegemiseks hakkavad arstid saama raha uuringutefondist.

Ametnik kinnitas, et haigekassa eesmärk ei olnud pearaha vähendada. «Esmatasand on ressursse juurde saanud 6,46 miljoni euro ulatuses isegi nullprotsendise palgakasvuga arvestades,» lisas ta.

Perearst Le Vallikivi sõnul on uuringufondi kasutamine arstiti väga erinev – leidub nii neid, kes kulutavad kogu summa ära, aga ka neid, kel jääb raha üle. «See sõltub nii arsti käitumisest kui ka nimistust, kas seal on palju kroonilisi haigeid ja lapsi,» selgitas ta. Aastas jääb perearstidel uuringufondist kasutamata umbes miljon eurot.

Tallinnas töötava Vallikivi sõnul ei ole nende perearstikeskuses rahalistel põhjustel ükski uuring tegemata jäänud. Pisut jäi raha isegi üle. «Aga me ei hakanud ka laristama, et igale jõulude või uue aasta vahel tulnud inimesele tellime sooleuuringu. Või et teeme kõik vereanalüüsid, mis kataloogis olemas on,» sõnas Vallikivi.

Samas on tohtri sõnul Eesti inimeste seas levinud veendumus, et kui analüüse ei tehtud, siis polnudki tegu õige arsti juures käiguga. «Sellepärast EMOt jumaldatakse, et seal tehakse alati analüüse ja uuringuid,» lisas ta.

Pearaha suuruse muutus

 

2016 (eurodes)

2017 (eurodes)

Muutus

Alla kolmeaastane laps

7,16

6,97

–2,7%

Kolme- kuni seitsmeaastane laps

5,33

5,15

–3,4%

7–50-aastane inimene

3,27

3,09

–5,5%

50- kuni 70-aastane

4,55

4,37

–4%

Vanem kui 70-aastane inimene

5,46

5,28

–3,3%

Seotud lood
10.01.2017 12.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto