Sisukord
Arvamus
Postimees
11.01.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Eamets: seos rahaga on ilmne Minister kipub kohtumõistja rolli (16) Kommentaarid Lobitöö võis muuta oravate meelt (4) Esikülg 11. jaanuar Majanduse lühiuudised 11.01 Tallinn plaanib Paljassaare poolsaarel veisekasvatust (2) Majandus Puiduärimeeste miljardiprojekt mõjub edumeelse unistusena (1) FBI arreteeris Volkswageni ühe juhi Pangas kääriv vaidlus ootab lõpplahendust Välismaa Kanada seisab silmitsi fentanüülisurmade kriisiga Teravad erimeelsused löövad Ankara ja Berliini vahele kiilu Suurt osa Euroopast kimbutab külmalaine Venemaa riiklik ideoloogia kujuneb vähemuste arvelt Fentanüül hävitab ravimisõltuvuses Ühendriike Välismaa lühiuudised 11.01.2017 Egiptus ehitab jonnakalt uut pealinna (2) Arvamus Pille Rives: väsinud puudulikust kompetentsist (3) Raul Rebane: soovitan loobuda igasugustest taotlustest presidendi ametiraha Venemaalt tagasi saada (24) Postimees 1995. aastal: Tartu Kivisilla hind on vähenenud üle kuue korra Juhtkiri: seadusloome pole kirvetöö Karl-Eduard Salumäe: ega ikka ei pea küll kõik tantsivat karu näha saama Avo-Rein Tereping: on aeg mõelda lasterikastest emadest kui suurinvestoritest (15) Kultuur Ole nüüd! (ja enne) Lootusrikkaks märuliks vormitud tragöödia Kultuuri lühid Soomlaste jõhker veretöö Eesti metsas Sport Kas Eesti saab nelja-aastase pausi järel maailma parima sportlase? Johaugi alibi lõi vankuma Poolel Eesti klubidest napib mängijaid Väikeriikide unistus jalgpalli MMist sai jõudu juurde Tallinn Tallinn plaanib Paljassaare poolsaarel veisekasvatust (2) Tarbija Perearstidel on uuringute tegemiseks senisest vähem raha (2) Libedal tänaval kukkujat aitavad külmakott, geel ja tablett Tartu Trammiliin Annelinnast Maarjamõisa – kas pöörane unistus või arukas plaan? (16) Läti kalastusmaniakid alustasid igatalvist invasiooni Peipsile Valdade sundliitmine võib teha Tartust taas 100 000 linna Tartlased teavad, kuhu jõulupuud viia Karoliina ehitab pesa, aga talveunne ei suigu Head tööd ei ole noorel kerge ära tunda Kunstnikepaar tegi tavatu ühisnäituse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Avo-Rein Tereping: on aeg mõelda lasterikastest emadest kui suurinvestoritest

3 min lugemist
Männimäe lasteaia Lepatriinu rühma kuue- ja seitsmeaastased lapsed. FOTO: Elmo Riig

Ühel loengul palusin tudengitel kirjeldada, missugused assotsiatsioonid neil tekivad, kuuldes räägitavat sotsiaaltoetusest. Kõige sagedamini meenusid sõnad «puue», «invaliid», «haige», «erivajadused», «töötu», kuid samuti «paljulapseline», «lastega pere», «lastetoetus».

Praeguses sotsiaaltoetuste mõtteraamistikus käsitletakse lastetoetusi nagu teisi sotsiaalkaitse kulusid. See kuulub sotsiaalkaitseministri vastutusvaldkonda. Järelikult on lastetoetuste eesmärk tagada kaitse ebasoodsate sotsiaalsete mõjude eest, aidata hädas olevaid lastega peresid, sest lapse sünniga suureneb paratamatult vaesusrisk. Selles paradigmas on lapsed kuluartikkel, mis koormab kõigepealt pere eelarvet. Toetuste maksmine koormab seejärel riigieelarvet, kus, teadagi, on alati rahast puudus. Nõnda on praegu lastetoetuste puhul tähelepanu keskmes olevik – aidata, sest nad on hädas –, mitte aga tulevik.

Seda kinnitab ka meie põhiseadus, mille § 28 sätestab: «Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. /…/ Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.» Kõik hädalised ühes pundis koos!

Tänapäeva sotsiaalhooldusel on kaks suurt, teineteisest põhimõtteliselt erinevat sihtrühma. Esimese moodustavad need, kes vajavad abi sellepärast, et ei suuda ilma hakkama saada ning vajavad toetust kogu elu: pensionärid, erivajadustega inimesed, tervise kaotanud või muul moel puudust kannatajad. Nende toetused ei ole suunatud tulevikku, need aitavad toetust vajajatel praegu hakkama saada. Oleks ju parem, kui hädalisi oleks vähem, kui inimesed ei invaliidistuks, kui elu- ja töötingimused ei tekitaks tervisehädasid, mis ei võimalda omal jõul toime tulla. Need toetused, samuti pensionidena väljamakstavad summad ei tule kunagi riigikassasse tagasi, see on kõige puhtam kuluartikkel, ometi hädavajalik, et tagada abivajajatele inimväärne elu.

Teine ja täiesti teistsugune grupp on lastega pered, eriti lasterikkad. Loomulikult vajavad nemadki toetust, sest lastega peres suureneb vaesusrisk. Kuid see abivajadus on ajutine. Lapsed saavad suureks, hakkavad tööl käies tasuma riigimakse ja sel viisil maksavad tagasi kunagi riigi poolt kulutatu. Lastetoetused on suunatud tulevikku, need aitavad lastel valmistuda eelseisvateks iseseisva elu aastateks. Kas ei oleks õigem seda kuluartiklit käsitleda kui investeeringut? Lastesse panustatu viib ühiskonda edasi, mitte ei ole edasiminekut pidurdav raske koorem. Sellel on ju kõik tulevikus eeldatava kasumi lootuses tehtud investeerimise tunnused.

Kui ärkamisaja taluperemehed maksid oma higi ja vaevaga saadud rahaga kinni laste õppimise ülikoolis, siis ei olnud selle eesmärk oma hädas olevate laste toetamine. Eesmärk oli strateegiline: et lastel endil oleks parem tulevik ja ka talus kui tootmisüksuses edeneks elu haritud noore peremehe juhtimisel paremini. See oli täiesti selge investeering selle mikroühiskonna tulevikku. Tegelikult oli taluperemeeste poolt oma laste arengusse investeeritu mõju märksa laiem: see mõjutas eestlaste eneseteadvust, kogu Eesti ühiskonna arengut. Tänu sellele sai võimalikuks Eesti riigi teke.

Aga see ei muuda ju midagi, kui nimetada lastetoetused investeeringuks, ütlevad mõned. Raha on ikka raha, ükskõik missugusest taskust seda võtta ja lõpuks tuleb ju see kõik maksumaksjatelt. Ometi muudab see meie mõtlemist, kuid meie otsustused sõltuvad meie mõtlemisest. Otsustamist mõjutavad mõisted, mida kasutame. Kui mõtleme lastetoetusest kui pelgalt sotsiaalkulust hädalistele, on otsustused teistsugused kui siis, kui mõtleksime investeeringutele. Näiteks tasuta haridus ei põhine ju mõtteviisil, et pelgalt on vaja lastega peresid hariduse andmisel aidata. Ega tasuta kõrghariduselegi üleminekul olnud eesmärk lihtsalt aidata neid, kes ei suuda tasuda õppemaksu. Eesmärk oli kaugem: tõsta üldist haridustaset, et olla tulevikus riigina edukam.

Lastega pered on investeerijad meie riigi tulevikku, lasterikkad pered aga eriti. Kolm ja enam last on sünnitanud umbes 14 protsenti kõigist naistest. Nende panus rahva kestmisse sünnitatud lastena on aga 33 protsenti. Ehk mõtleksimegi neist kui suurinvestoritest?

Seotud lood
10.01.2017 12.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto