R, 2.06.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas Eesti saab nelja-aastase pausi järel maailma parima sportlase?

Madis Kalvet
Facebook Twitter
Comments
Erika Kirpu (vasakul), Kristina Kuusk, Katrina Lehis tormavad õnnitlema epeenaiskonna liidrit Irina Embrichi. Epeenaised on suured medalilootused ka sel aastal.
Erika Kirpu (vasakul), Kristina Kuusk, Katrina Lehis tormavad õnnitlema epeenaiskonna liidrit Irina Embrichi. Epeenaised on suured medalilootused ka sel aastal. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Viimati kuulutati Eesti sportlane olümpiaalal maailma parimaks 2013. aastal, kui epeevehklemises võitsid individuaalse MM-tiitli nii Julia Beljajeva kui ka Nikolai Novosjolov ning Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus Heiki Nabi. Järgmised kolm aastat ei ole Eestisse sellist tiitlit enam toonud. MM- ja OM-kullad on aga kõrges hinnas, kuna just ainult nende eest maksab Eesti Olümpiakomitee sportlastele kõige kõrgema taseme toetust.

EOK toetussüsteemis on A-tasemel kaks kategooriat, millest kõrgemasse kuuluvad ainult olümpiavõitjad ja maailmameistrid. Tiitli võitmine tagab 4000 euro suuruse kuupalga ja 2200 euro suuruse ettevalmistustoetuse kaheks aastaks.

Olümpiamängude hõbe- ja pronksmedalid ning Euroopa meistrivõistluste kuld tähistab A-taseme teist kategooriat, mille eest on ette nähtud 2500 euro suurune kuupalk ja samuti 2200 euro suurune ettevalmistustoetus.

Seega praeguse seisuga ei olegi Eestil ühtegi n-ö A+ tasemel sportlast. A-taseme madalama kategooria on praeguse seisuga täitnud sõudmise neljapaat (Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo), epeenaiskond (Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk) ning 2015. aastast tõstja Mart Seim ja maadleja Epp Mäe. Rio olümpial esikuuikusse jõudnud kergejõustiklased Martin Kupper, Gerd Kanter, Rasmus Mägi ja Ksenija Balta on täitnud B-taseme, mis tähendab 1600-eurost kuupalka ja 1400-eurost ettevalmistustoetust. Rios täitsid lisaks eelnevalt mainitutele B-taseme näiteks veel maadleja Heiki Nabi, vehkleja Nikolai Novosjolov ja jalgrattur Tanel Kangert.

Kas tänavu võiks lõppeda peagi nelja aasta pikkuseks veniv periood ja Eesti võiks saada endale sportlase, kes teeniks välja EOK kõige kõrgema toetuse? Kuna 2017. aasta ei ole olümpia-aasta, siis saab jahtida MM-tiitleid. Kes oleksid võimelised selle staatuse aga välja teenima?

Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles