Sisukord
Juhtkiri
Postimees
11.01.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Eamets: seos rahaga on ilmne Minister kipub kohtumõistja rolli (16) Kommentaarid Lobitöö võis muuta oravate meelt (4) Esikülg 11. jaanuar Majanduse lühiuudised 11.01 Tallinn plaanib Paljassaare poolsaarel veisekasvatust (2) Majandus Puiduärimeeste miljardiprojekt mõjub edumeelse unistusena (1) FBI arreteeris Volkswageni ühe juhi Pangas kääriv vaidlus ootab lõpplahendust Välismaa Kanada seisab silmitsi fentanüülisurmade kriisiga Teravad erimeelsused löövad Ankara ja Berliini vahele kiilu Suurt osa Euroopast kimbutab külmalaine Venemaa riiklik ideoloogia kujuneb vähemuste arvelt Fentanüül hävitab ravimisõltuvuses Ühendriike Välismaa lühiuudised 11.01.2017 Egiptus ehitab jonnakalt uut pealinna (2) Arvamus Pille Rives: väsinud puudulikust kompetentsist (3) Raul Rebane: soovitan loobuda igasugustest taotlustest presidendi ametiraha Venemaalt tagasi saada (24) Postimees 1995. aastal: Tartu Kivisilla hind on vähenenud üle kuue korra Juhtkiri: seadusloome pole kirvetöö Karl-Eduard Salumäe: ega ikka ei pea küll kõik tantsivat karu näha saama Avo-Rein Tereping: on aeg mõelda lasterikastest emadest kui suurinvestoritest (15) Kultuur Ole nüüd! (ja enne) Lootusrikkaks märuliks vormitud tragöödia Kultuuri lühid Soomlaste jõhker veretöö Eesti metsas Sport Kas Eesti saab nelja-aastase pausi järel maailma parima sportlase? Johaugi alibi lõi vankuma Poolel Eesti klubidest napib mängijaid Väikeriikide unistus jalgpalli MMist sai jõudu juurde Tallinn Tallinn plaanib Paljassaare poolsaarel veisekasvatust (2) Tarbija Perearstidel on uuringute tegemiseks senisest vähem raha (2) Libedal tänaval kukkujat aitavad külmakott, geel ja tablett Tartu Trammiliin Annelinnast Maarjamõisa – kas pöörane unistus või arukas plaan? (16) Läti kalastusmaniakid alustasid igatalvist invasiooni Peipsile Valdade sundliitmine võib teha Tartust taas 100 000 linna Tartlased teavad, kuhu jõulupuud viia Karoliina ehitab pesa, aga talveunne ei suigu Head tööd ei ole noorel kerge ära tunda Kunstnikepaar tegi tavatu ühisnäituse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: seadusloome pole kirvetöö

2 min lugemist
Avarii Harjumaal Pärnu maanteel FOTO: Martin Ilustrumm

Karmid karistused joobes juhtimise eest peaksid vähemalt teoorias viima inimese mõttele, et targem on maksta taksoarvet, kui riskida autorooli istudes võõraste eludega. Moraalses mõttes pole ju tõepoolest vahet maniakil, kes tulistab haavlipüssist inimeste pihta, ning purjus juhil, kelle käes võib auto kergesti samaväärseks mõrvarelvaks muutuda.

Riigikogus on lugemisel karistusseadustiku muudatused, mis karmistaksid oluliselt roolijoodikute karistusi. Iseenesest on täielik leppimatus purjus peaga auto juhtimise suhtes igati tervitatav, kuid see initsiatiiv sisaldab praegusel kujul mitmeid vastuolusid, eelkõige ahendaks kohustuslik šokivangistus korduval rikkumisel kohtute tegevusruumi ja iseseisvust karistuste mõistmisel. Kaalutlusõigus mängib eksistentsiaalset rolli kohtuvõimu sõltumatuses kõrvalistest mõjudest ning selle kõige tähtsam aspekt on kahtlemata protsessuaalse tegevuse iseseisvus.

Selle piiramise katse ongi kohtute vastuseisu peamine põhjus, ehkki küsitavusi on karistusseaduse muudatustes teisigi. Näiteks tähendaks riigikogus arutlusel olevate ettepanekute kohaselt teist korda kriminaalses joobes roolist tabamine vanglakaristust, joobes juhi poolt surma või raske vigastuse põhjustamist võiks sama eelnõu järgi karistada, aga tingimise vangistusega, korduvalt auto joobeseisundis juhtimine tooks karmima karistuse kui ettevaatamatuse läbi surma põhjustamine jne.

Tegelikult pole ju auto purjuspäi juhtimine Eestis esimene ega ainus avariipõhjus, selle kõrval on veel terve rida tegureid, alates valesti valitud sõidukiirusest kuni selleni, et meie teedel on arvestatav hulk juhte, kes lihtsalt ignoreerivad teadlikult liikluseeskirja. Mingi hulk aga ilmselgelt ei teagi elementaarseid reegleid. Muidugi võiks tõsta trahvimäärasid ja karmistada karistusmäärasid, kuid selline lähenemine saab olla vaid osa lahendusest, kõrvuti ennetavate meetmetega, mis mõeldud potentsiaalsetele rikkujatele ja riskirühmadele. Peale selle tuleb jätkuvalt tõhustada politsei tööd.

Võib-olla oleks ka meil ennetustöö vallas teistelt õppida. Üks probleemseima liiklusega maid on näiteks Tai kuningriik ning hea lahendus, kuidas seal liiklusrikkumiste vastu võideldakse, on üldkasulik töö. Kuid Tais ei tähenda üldkasulik töö kraavipervede või linnatänavate koristamist, vaid paadunud rikkujatel tuleb oma tunnid täis teha morgis töötades. Seda lootuses, et sel viisil nad näevad, kui õnnetult võib ühel halval päeval minna neil endil või teistel inimestel, kui nad vanaviisi jätkavad.

Seotud lood
10.01.2017 12.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto