Sisukord
Arvamus
Postimees
14.01.2017
Eesti Mälumäng Läänemaa kaotab veerandi territooriumist (13) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Surikaadid teevad trenni Liiva varastanud piiriehitaja pääses trahviga Professor: imevõtteid ei ole Gripiravim ja vaktsiin on otsakorral Eesti lühiuudised Näitlejanna tülikõne Majandus Eestil taas uus märk kommentaarid Välismaa Konfutsianistlikud lasteaiad õpetavad vanemaid austama Le Peni partei vaevleb suures rahahädas Välismaa lühiuudised Erdoğan loob endale esimest Reichi (1) Arvamus Liisa Pakosta: sünnitanud mehe pöördumine lapse asjus (6) Joosep Värk: aitäh, unistuste president Obama (80) Elphi avaja Kalev Kuljus Juhtkiri: Made in India (12) Vutipõlve uueks looja Mees, kes seisab perekonna eest (4) EKI keelekool: digimaailm näitab eesti keele elujõudu Edasi (Postimees) 1979. aastal: Tartu-Vilnius Arvamusliider Madis-Ulf Regi: minu päevik 2016/2017 (1) Kultuur Tants ilma keha liikumiseta on kui muusika ilma helideta Nädala plaat. Mäss haihtuva homse vastu Inimese reis üleskäigutrepist alla (1) Romaan «Alistumine» kui mittealistumine (1) Eesti kultuuri täheatlas: päevalehe sünd Eesti mehe koorem Malis (1) Sport Raskustes Tarvas väärib kogu Eesti korvpalli tuge (1) Kontaveidi ja Kerberi õnn ning Murray needus Kadumistrikiga hakkama saanud Rose mängis oma tulevikuga Türgi-kogemusega Pärt otsustava valikmängu eel: lahing tuleb igal juhul Jooga vee peal – ülevoolavalt lõbus! AK Liisa Pakosta: sünnitanud mehe pöördumine lapse asjus (6) Kuidas saada puitu, metsa katki tegemata? (4) Jaan Lahe: religiooniteaduse kaitseks (18) Nädala plaat. Mäss haihtuva homse vastu Tants ilma keha liikumiseta on kui muusika ilma helideta Inimese reis üleskäigutrepist alla (1) Romaan «Alistumine» kui mittealistumine (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Ühispank liitis endaga Põhja-Eesti Panga (1) Eesti kultuuri täheatlas: päevalehe sünd Eesti mehe koorem Malis (1) Arter Sinustki võib saada püromaan Horoskoop Kõik need ülehinnatud inimesed (4) Eestlased võtavad Siberis kaua kartuleid (1) Kas toit, mis tehtud käsitsi, on ikka tehtud käsitsi? (1) Kuum trend: päikesegeneraator Kontserdile kodus ja võõrsil Petrooleumilambiga kadunud maailma otsimas Jooga vee peal – ülevoolavalt lõbus! Eesti kokk viib puraviku kokkade olümpiale Jüri Kolk: pime ja külm Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: digimaailm näitab eesti keele elujõudu

2 min lugemist
Rakenduse LG Health eestikeelne versioon. FOTO: Lugeja foto

Internet on loonud uue selge eraldusjoone alles jäämise lootuse ja kadumisele määratud keelte vahel, kirjutab Eesti Keele Instituudi võrguhaldur Indrek Hein.

Varasemad hinnangud selle kohta, kui kiiresti väheneb elavate keelte arv maailmas (praegu veidi üle 7000) ja kas põhjus on üleilmastumine, staatuse langus, poliitiline surve, linnastumine või mõni muu tegur, peavad nüüd arvestama uue reaalsusega – veebikeeli ehk keeli, milles leidub veebilehti, on vaid 500. Ja see arv tundub püsiv, isegi kui Google'i otsingusse, Wikipediasse või lokaliseeritud operatsioonisüsteemide nimistusse lisandub 1–2 uut keelt aastas.

Eesti keel jääb esialgu joone peale. Wikipedia andmetel on 0,1 protsenti veebist eestikeelne. Iga tuhandes veebileht tundub küll pea olematu arv, kuid oleme sellega maailmas lausa 38. kohal. Kui inglise keel on selle kõnelejate arvu ja veebisisu suhte osas kahekordselt üle esindatud, siis eesti keele üleesindatus on ümardamisvea piires umbes kümnekordne.

Osalt on põhjuseks õnnelikud juhused – me ei kuulu nende nelja miljardi maailma inimese hulka, kelleni internet pole üldse jõudnud, meie tähestik (mured š ja ž-ga on nüüdseks unustatud) võimaldab kiiret teksti sisestamist ja ka majanduslik heaolu on piisav, et olla IT suurfirmadele arvestatava ostujõuga turg. Ei jää eesti keel hätta isegi sel juhul, kui suhtlus arvutiga peaks klaviatuuri asemel kolima mikrofoni ja kõlarisse.

Küllap leiab põhjuseid veel, aga eesti keelt hoidis ja hoiab ka arvutis elujõulisena sama väike ime, mis on selles keeles sünnitanud sõnaraamatuid, entsüklopeediaid, teaduskeele ja eks ka riigi, kus seda keelt kõneleda.

Eesti keel lihtsalt läheb meile korda. Ja kui ühel hetkel enam ei lähe, siis on eesti keele saatus nagu mandinkadel Lääne-Aafrikas (11 miljonit kõnelejat ja mitte ühtki omakeelse Wikipedia huvilist). Mingu meile korda ka eesti viipekeel ja võro kiil, et neid ei tabaks nynorsk'i (igapäevane kõnekeel kuni 10 protsendi norralaste jaoks, samas e-tekstides vaid üks protsent) või Itaalia Piemonte murraku (regiooni ametlik keel umbes kahe miljoni kõnelejaga, kuid olematu digitaalse jalajäljega) saatus.

Seotud lood
13.01.2017 16.01.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto