Sisukord
Arvamus
Postimees
12.01.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Eesti lühiuudised Tuhatkond otsustajat vähem Tallinna Kesklinna vanem jäi süüdi ja lahkub ametist Roolijoodikute eelnõuga töötatakse edasi Eesti lühiuudised Hiiumaa keramajas annab energiat päike Eesti välisluure tähetund (35) Majandus Postimehe suur majandusprognoos: valimisteaasta toob hulgaliselt riske Eesti majanduse lühiuudised Erisoodustusmaks tööandja bussitranspordilt võib kaduda Infortar jääb tänavu investeeringutega tagasihoidlikuks Londoni börs purustab üha uusi rekordeid Välismaa Läti võttis kinni endise Nõukogude sõdurist spiooni Raport paljastab Trumpi väidetavaid valgustkartvaid saladusi (3) Kaliningrad tahab saada Venemaa Hongkongiks Hollandi Vabaduspartei liider Geert Wilders. Euroopa päästja või hukutaja? (1) Eesti välisluure tähetund (35) Arvamus Jüri Ratas: me ei jäta kedagi maha (3) Jürgen Tamme: Eestis juba oli kunagi kaitsemaks, aga see jäi hiljaks (15) Rait Maruste: presidendi valimise kord ootab endiselt remonti Juhtkiri: «eraluure» sundis Trumpi pressikonverentsil vastuseid andma (3) Postimees 1936. aastal: kui palju teenib sportlane? Tiia Randma: õppida ja õpetada tuleb õigeid asju Agu Uudelepp: Savisaar on troonilt tõugatud, tuleb leida uus vaenlane nr 1 (9) Kultuur Erose ja surma eksistentsiaalses embuses Kultuuri lühiuudiseid Sport Olümpiale pürgiva Nurmsalu tüütasid igavad nädalavahetused ära Kodus Türgile kaotanud käsipallikoondis noolib edasipääsu võõrsil Kustus lootus Kanepit Eesti naiskonnas näha Eesti dopinguagentuuri juht: tähtis on see, et sport saaks puhtamaks Karm reegel keelab Kalevil Audentesest mängijaid võtta Unustage kõrberalli – Dakari valitseb mudaookean Tarbija Kehvale uksele pole mõtet head lukku panna Tartu Kaebus seab Piirissaare valla ühinemisotsuse kahtluse alla Omniva toob kevadel Jõgevale pealinna palgad Kas Tartu või Tallinn – kumb on Eesti koomiksipealinn? Hundi ja koera ristandit on lihtne krantsiks pidada (1) Bussis traksid peale! Aga kui neid polegi? (2) Ülejõelaste mälestuste abil saab ajas tagasi rännata Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tiia Randma: õppida ja õpetada tuleb õigeid asju

2 min lugemist
Tiia Randma FOTO: Erakogu

OSKA arendusjuhi Tiia Randma vastukaja Argo Rosina artiklile «Eesti haridussüsteem muudab kõrgkoolid mugavusülikoolideks» (PM 10.01).

TTÜ inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin kirjutab oma artiklis, et Eesti haridussüsteem ja tööturu vajadused ei ole omavahel vastavuses. Kaks aastat tagasi käivitunud tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA ongi just selleks loodud, et töömaailma vajadusi haridussüsteemiga kokku viia.

OSKA koostab viie aasta jooksul kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

Uuringud annavad vastuse küsimusele, mida ja kuidas õpetada, et täita Eesti majanduse tööjõu- ja oskuste vajadust lähema kümne aasta jooksul. Hinnatakse, kuidas mõjutavad valdkonda üleilmsed tulevikusuundumused ja Eesti strateegilised arengueesmärgid, kui palju ja milliste oskustega töötajaid Eesti majandus vajab, milline on koolitusvajadus ja kuidas praegune koolituspakkumine sellele vastab.

Valdkondi analüüsivad ning ettepanekuid teevad erialaliitude, tööandjate, õppeasutuste ja riigi esindajad, kelle OSKA haridusküsimuste lahendamiseks kokku toob. Argo Rosin viitab, et selline koostöömudel on ka Euroopa tööstusriikidele edu toonud.

Seniseid tulemusi üldistades võib öelda, et tulevikus ei leia enam naljalt sellist tööd, mis ei puutuks tehnoloogiaga kokku. Eesti majanduse konkurentsivõimet suurendavad uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste loomine ja kasutamine kõigil elualadel. Meil on vaja 1,5 korda rohkem IKT-spetsialiste, puudu on eelkõige magistrikraadi ja rakenduskõrghariduse lõpetajaid, kes saaksid töötada kõigil elualadel.

Paljudel erialadel asub õppureid õppima küll piisavalt, kuid probleemiks on õpingute katkestamine. Selleks et väljalangevust vähendada, on vaja muuta nii töö- kui ka õppekorraldus paindlikumaks. Nii saab õpinguid vajadusel lihtsamini töötamisega kombineerida. Õppimine tuleks tihedamalt siduda praktiliste oskuste omandamisega, kasutada aktiivõppe meetodeid ning rohkem praktikat.

Tööturule oodatakse laiapõhjalise ettevalmistusega ja suure pildi nägemise oskusega töötajaid, kes oleksid samas võimelised kiiresti tööellu sisse elama ja töötama meeskonnas. Selleks on ettevõtjad ise valmis aitama õppekavasid arendada ning töötajaid koolitama. Enamik tööandjate ühendusi kas juba tegeleb oma valdkonna erialade populariseerimisega või on sellega kohe-kohe alustamas.

OSKA süsteemi on loonud Eesti riik, et siduda paremini koolituses ja tööturul toimuv. Haridus- ja teadusministeerium juhib OSKA ettepanekute jõudmist kutse- ja kõrgharidusse ning täienduskoolitusse. Töötukassa võtab OSKA uuringute tulemusi arvesse täiend- ja ümberõppekursuste pakkumisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korrigeerib OSKA tulemuste alusel pikaajalist tööjõuvajadusprognoosi. Need on esimesed konkreetsed kasutusalad. Kogemuse ja teadmiste ning vastastikuse usalduse kasvades saab OSKA tulemusi kasutada laiemalt, nt välistööjõu vajadusele hinnangu andmisel.

Hea meel on Argo Rosina artiklist lugeda, et õppeasutuste esindajad peavad tööjõuvajaduse prognoose oluliseks. Usume, et OSKA ettepanekutest on koolidel õpetatavate erialade ja õppe sisu üle otsustamisel kasu.

Seotud lood
11.01.2017 13.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto