Sisukord
Arter
Postimees
14.01.2017
Eesti Mälumäng Läänemaa kaotab veerandi territooriumist (13) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Surikaadid teevad trenni Liiva varastanud piiriehitaja pääses trahviga Professor: imevõtteid ei ole Gripiravim ja vaktsiin on otsakorral Eesti lühiuudised Näitlejanna tülikõne Majandus Eestil taas uus märk kommentaarid Välismaa Konfutsianistlikud lasteaiad õpetavad vanemaid austama Le Peni partei vaevleb suures rahahädas Välismaa lühiuudised Erdoğan loob endale esimest Reichi (1) Arvamus Liisa Pakosta: sünnitanud mehe pöördumine lapse asjus (6) Joosep Värk: aitäh, unistuste president Obama (80) Elphi avaja Kalev Kuljus Juhtkiri: Made in India (12) Vutipõlve uueks looja Mees, kes seisab perekonna eest (4) EKI keelekool: digimaailm näitab eesti keele elujõudu Edasi (Postimees) 1979. aastal: Tartu-Vilnius Arvamusliider Madis-Ulf Regi: minu päevik 2016/2017 (1) Kultuur Tants ilma keha liikumiseta on kui muusika ilma helideta Nädala plaat. Mäss haihtuva homse vastu Inimese reis üleskäigutrepist alla (1) Romaan «Alistumine» kui mittealistumine (1) Eesti kultuuri täheatlas: päevalehe sünd Eesti mehe koorem Malis (1) Sport Raskustes Tarvas väärib kogu Eesti korvpalli tuge (1) Kontaveidi ja Kerberi õnn ning Murray needus Kadumistrikiga hakkama saanud Rose mängis oma tulevikuga Türgi-kogemusega Pärt otsustava valikmängu eel: lahing tuleb igal juhul Jooga vee peal – ülevoolavalt lõbus! AK Liisa Pakosta: sünnitanud mehe pöördumine lapse asjus (6) Kuidas saada puitu, metsa katki tegemata? (4) Jaan Lahe: religiooniteaduse kaitseks (18) Nädala plaat. Mäss haihtuva homse vastu Tants ilma keha liikumiseta on kui muusika ilma helideta Inimese reis üleskäigutrepist alla (1) Romaan «Alistumine» kui mittealistumine (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Ühispank liitis endaga Põhja-Eesti Panga (1) Eesti kultuuri täheatlas: päevalehe sünd Eesti mehe koorem Malis (1) Arter Sinustki võib saada püromaan Horoskoop Kõik need ülehinnatud inimesed (4) Eestlased võtavad Siberis kaua kartuleid (1) Kas toit, mis tehtud käsitsi, on ikka tehtud käsitsi? (1) Kuum trend: päikesegeneraator Kontserdile kodus ja võõrsil Petrooleumilambiga kadunud maailma otsimas Jooga vee peal – ülevoolavalt lõbus! Eesti kokk viib puraviku kokkade olümpiale Jüri Kolk: pime ja külm Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sinustki võib saada püromaan

2 min lugemist
Norra idüll: kui hea on bensiinilõhn enne päikesetõusu! FOTO: Kaader filmist

«Püromaan»

Norra 2016

Režissöör Erik Skjoldbjærg

Osades Agnes Kittelsen, Henrik Rafaelsen, Trond Nilssen jt

1 tund 37 minutit

Kinodes alates 13. jaanuarist

Mu taat on tuletõrjuja ja mina tulesüütaja / me süütame ja pumpame ja üksteist üle trumpame. – Hando Runnel, tsitaat mälu järgi.

Kinnisvara põletamine on Norras traditsiooniline kultuurilise eneseväljenduse avaldus. 1994. aastal anti kohtu alla ja mõisteti 15 aastaks vangi Norra kirjanik ja muusik Varg Vikerns, üks Norra black metal’i juhtivaid figuure. Peale mõrva süüdistati teda vähemalt seitsme kiriku ja kabeli mahapõletamises, nende hulgas oli ka 12. sajandist pärinev arhitektuurimälestis.

Erik Skjoldbjærg, kes jättis filmisõbra silma võrkkestale jälje oma 1997. aasta filmiga «Insomnia», võtab selle teema taas vaatluse alla. Tema uue filmi tegevus toimub 1980ndate paiku Norra kolkakülas, kus on ebatavaliselt palju mahajäetud puitmaju. Ideaalne koht inimesele, kel tikud näpu vahel sügelevad. Film, muide, põhinevat tõesti aset leidnud sündmustel.

Värskelt keskkoolist välja pääsenud 16-aastane Dag (Trond Nilssen) elab koos vanematega. Isa on kohalike priitahtlike pritsimeeste pealik ja esimest korda sõitis väike Dag temaga tulekahjule juba kümneaastasena. Ema Alma räägib küll, et poeg võiks tööle minna, näiteks postkontorissegi. Aga papa Ingeman, kelle tervis hakkab vaikselt üles ütlema, arvab, et aega on selle kiire asjaga, ja näeb poega pigem enda järeltulijana pritsimeeste pealikuna. Mis siis, et raha ei maksta. Tasu peitub siin töös eneses.

Juba üsna filmi alguses saab vaataja aru, et Dag ongi see püromaan, kes armastab mahajäetud ja mõnusalt purukuivadele lobudikele bensiini ja tikke tutvustada. Seejärel saab koos isa ja teiste pritsimeestega sireeni saatel ju kustutama sõita. Aga mis seda tulekummardamist põhjustab, jääb vaatajale seletamata.

Võtme võiks pakkuda Dagi ja temavanuste tütarlaste stseen järve ääres, kus poisilt küsitakse, mida tema tulekahjust päästaks. Dagi meelest polegi sel juhul midagi väärt päästmist. Tuli on tema jaoks puhastav ja lunastav stiihia. Samas stseenis ujub ta järvele, et siis veealuse kivi peale püsti ronides tüdrukutele vee peal kõndivat Jeesust näidata. Aga need lahkuvad juba popimate poistega. Püromaanil ei õnnestu kedagi lunastada. Selliseid õrnu vihjeid Dagi tulearmastuse põhjuste kohta annab režissöör veel, aga vaataja mureks jääb neid tõlgendada ning nende tõesust tõestada. Film ei anna meile lõplikku tõde.

Skjoldbjærgi film liigub unenäolises tempos läbi Norra mägimaastike, leekide ja üsna uimaste norralaste. Dag, tundub, et lausa soovib, et lõpuks tema süütamistele, mille põhjust ta isegi ei tea, piir pandaks, ja jätab seetõttu maha ilmselgeid asitõendeid. Kohalik politsei ei ole aga kuigi osav neid kasutama, sest üldiselt usutakse 800-pealises kogukonnas, et süütamiste taga peab olema keegi väljastpoolt.

Kui lõpuks tuleb oma teod üles tunnistada, on Dagi põhiline mure, kas see töövõit kirjutatakse ikka kohalike võmmide, mitte riikliku politsei kontosse. Süüdlane saadakse lõpuks kätte ja süütamised lakkavad. Sellega film lõpeb.

Päriselus selgus aga, et Dag oli vaimselt nii haige, et teda ei saanudki kohtu alla anda. Niisiis naasis ta kodukanti, kus peale murelike külaelanike leidus hulganisti purukuivi puuehitisi. Seda lugu Skjoldbjærg meile enam ei räägi.

Seotud lood
    13.01.2017 16.01.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto