Sisukord
Arvamus
Postimees
13.01.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Eesti lühiuudised Parteilased on kitsid Tartu hobusetallid sattusid kaebajate rünnaku alla (1) Ametniku väitel on hobustega seoses vallandunud süüdistuste laine Gaasirünnak Harkus osutus väljamõeldiseks (5) Gripp nõudis seitsmekuuse lapse elu Kangro taotleb TJA-lt Kalevipoja püstitamise suhtes meelemuutust (1) Majandus Mercedes-Benz teeb koostööd Starshipi pakirobotitega Türgi majandus liigub kriisi poole Välismaa Koomiksikangelane Tintin kähmleb venelastega Leedus mäletatakse Vene-ohtu hästi Välismaa lühiuudised 13.01 Pakistani väikekeeltega sureb ka kohalik pärimus Tüli ja segadus Trumpi ümber üha paisub Arvamus Taavi Minnik: Super-Putin (9) Juhtkiri: loomad elutoas ehk bumerangiefekt (2) Andrus Karnau: Reformierakond sai uue juhi, aga muutusi ei paista ikka (2) Lauri Hussar: Parveli õppetund (10) Postimees 1996. aastal: kui turvaliselt muulane end Eestis tunneb Urmas Sule: tervishoid vajab raha, mida pole olemas (1) Kultuur Hiilgav ja raisatud võimalus suurepärase ulmefilmi tegemiseks Loodust säästev tulevikukodu KODA Nädala plaat. Grünbergi multifilmimuusika- ideaale järgivad kompromissid Sport Vaprus tuleb jalgpalli kõrgseltskonda õiguspäraselt tagasi Ilus vaadata, keeruline sõita: uued WRC autod kipuvad lagunema Uustulnuk kütab kirgi: kas sõidab mees või rahakott? Keenia üritab Venemaa vigu vältida ja dopinguriigi imidžist vabaneda Raport: kihlveopettuste arv kasvab, tekkimas uus trend Tarbija Džungliinimesed Lakandonid kahe ilma vahel AK Nädala plaat. Grünbergi multifilmimuusika- ideaale järgivad kompromissid Tartu Unistame trammist, mitte kingapaarist Jõgevamaal ei ole tulevikku, Põltsamaa huvid on Kesk-Eestis Noored robootikahuvilised sööstavad taas mängulaua taha Õpilased mõistsid kohut Lapse trenn võib maksta hingehinda, kuid sportida saab ka täitsa tasuta Igaüks tehku midagi niisama, iseendale Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lauri Hussar: Parveli õppetund

2 min lugemist
Lauri Hussar. FOTO: Jaanus Lensment

Sellel nädalal kirjutas Postimees, et kaheksa Eesti ärimeest on toetanud nelja parlamendierakonda 800 000 euroga. Toetus olevat mõeldud preemiana kolmanda lapse toetuse tõstmise eest 500 euroni. Erakondadele tehtud hiigelannetus on löönud avaliku arvamuse kahte leeri. Ühed ütlevad, et tegu on omakasupüüdmatu sammuga, mille eesmärk on Eesti iibeprobleemi lahendamine, teised seevastu, et peretoetuste seadus on poliitikutelt ostetud ja nõnda ohuks Eesti demokraatiale.

Kogu seadusemuudatuse maaletoojaks võib kahtlusteta pidada Bigbanki suuromanikku Parvel Pruunsilda, kelle sõnul on ta muretsenud Eesti iibe ja rahva kestmajäämise pärast juba viimased 12 aastat.

2014. aasta varasügisel kohtusin Parveliga ühes Kadrioru kohvikus ning meie vestlust suunas lauale asetatud põhjalik uuring Eesti demograafia hetkeseisust. See käsitles iibe parandamise võimalusi, sealhulgas peretoetusi ja kolmanda lapse toetuse suurust. Ühe olulisema järeldusena nägi uuring ette kolmanda lapse toetuse tõstmist 400 euroni. Vähem ambitsioonikas plaan oleks uuringu järelduste põhjal olnud läbikukkumine.

Uuringute tegemiseks ning demograafiatrendide väljaselgitamiseks oli pankur tööle võtnud analüütiku, tulemuste töötlemiseks ja järelduste tegemiseks kaasati Tartu Ülikooli teadlased. Pruunsillal oli selge plaan, kuidas viia teemadering poliitiliste otsustajateni nii, et see ei tekitaks poliitilist armukadedust ja soovi lüüa lahenduskäik konkurendilt üle. Plaani osa oli ka ettepaneku üheaegne tutvustamine mitmele erakonnale.

Kui uskuda meediat, siis hõõrus eelmise aasta lõpus nii mõnigi parlamendierakonna peasekretär silmi, kui nägi partei kontole saabunud esinduslikku rahasummat. Poliitika ja rahamaailma seosed tekitavad küsimusi ja ka kahtlusi. Siiani on ärimehed parteidele raha annetades öelnud, et rahakotirauad on avanenud maailmavaatelistel põhjustel. Seekord öeldi raha andmisel otsesõnu, mille eest seda tehti. Mingit hüve annetajate kinnitusel nad selle eest ei saanud. Pealegi on aktsioonis osalenud ärimeeste tegevusvaldkonnad täiesti erinevad, mistõttu oleks ühishuvi otsimine liiast.

Kokkuvõttes on keeruline annetajatele midagi ette heita. Isikliku kasusaamise puudumine ja mure Eesti rahva kestmajäämise pärast peaks hajutama korruptsioonivarju ning pigem annab see märku ärimeeste vastutus- ja missioonitundest.

Küll on Parvel ja tema meeskond andnud hea õppetunni Eesti poliitikutele, kelle puhul on kas tahtlikult või tahtmatult vastutus- ja missioonitundele lisatud hinnalipik. Vastuseta on küsimus, mis oleks juhtunud siis, kui ühisannetus oleks jäänud tegemata, ning kas ka edaspidised riigile vajalikud reformid vajavad õlitamist. Kui erakondadele tunduvad laekunud summad vääritud, siis on kõige lihtsam need tagasi kanda ning ka see oleks uus märkimisväärne samm Eesti poliitika kasvamise teel.

Seotud lood
12.01.2017 14.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto