Rahvusvahelise Jalgpalliliidu presidendi Gianni Infantino amet pole kadestamist väärt – avalikkuse silmis on alaliit muutunud korruptsiooni võrdkujuks, selle tüürimine tagasi õigete väärtuste juurde on raske töö.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vutipõlve uueks looja
Uueksloomise tuhinas asus Infantino reformima pea kõike, mida võimalik, lubades valimiste ajal kasvatada MMil osalejate arvu 48 meeskonnani. See jutt meeldis paljudele, eriti ääremaal olijatele. Hääled tulid, presidendiamet samuti, aga vähimatki taganemisteed Infantino endale selle sammuga ei jätnud. Küllap usubki ta siiralt, et loob suurema turniiriga ilusama ja avarama jalgpalliilma, mis hõlmab senisest palju enam ka kogu maailma. Ent tavaline vutisõber küsib ikka: miks muuta tippude mõõduvõtt ürituseks, kuhu pääseb ligi veerand maailma riikidest? Kas ei kao nii finaalturniiri võlu?
