Sisukord
Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Professor: imevõtteid ei ole

4 min lugemist
Professor Irja Lutsari sõnul on parim viis gripihaigust vältida haigetest eemale hoida. FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar soovitab haigestumise vältimiseks klassikat: tervislikku elustiili ja võimalusel haigetega kontakti vältimist ning gripivastast vaktsineerimist.

-Kas talviseid nakkushaigusi on võimalik immuunsüsteemi turgutavate toidulisanditega ennetada?

Kahjuks pean ütlema, et uuringuid, mis niisugust seisukohta toetaksid, kuigi palju ei ole. Paljude ainete ja ravimtaimede kohta on olemas uuringud, mis näitavad üht- või teistpidi tulemusi, kuid konsensust ei ole ning üldiselt tuleb siiski tõdeda, et lisandid ei aita haigusi ennetada. Erilisi imevõtteid siin ei ole.

Üks, mis aga kindlasti aitab, on haiguste läbipõdemine ja seeläbi immuunvõimekuse tekkimine. Ka näiteks lapsed ei ole tegelikult immuunpuudulikud, vaid nad ei ole lihtsalt haigustekitajatega kokku puutunud. Antikehade moodustamiseks on see aga vajalik.

Nii ongi, et kui lapsed lähevad lasteaeda, jäävad nad alguses kohe haigeks, pärast enam sellist põdemist ei ole – antikehad on välja arenenud. Vanematel inimestel võib olla, et antikehade moodustamise oskus hakkab kaduma.

Kuidas haiguse kulg täpselt käib või kui haigeks inimene jääb, on väga raske öelda. Tõenäoselt mängivad siin rolli geneetika ja paljud muud tegurid.

-Mida ütlevad tervisetugevdajate kohta teadusuuringud?

Igasuguste konkreetsete ainete puhul on tugevat teaduspõhisust väga raske leida, kuna need uuringud ongi raskesti teostatavad.

Palju on ju kirjutatud ja räägitud näiteks küüslaugust, C-vitamiinist, mitmesugustest probiootikumidest punase veinini välja. Mõni uuring näitab, et neil on efekti, mõni jälle, et ei ole. Näiteks küüslaugust eraldatakse aineid, millel võiks olla viirusvastane toime, kuid need on suhteliselt väikesed uuringud, millel ei ole päris tugevat tõestust.

Väga palju uuringuid on tehtud näiteks punase päevakübaraga, kuid sealtki ei ole midagi märkimisväärset koorunud. Neid uuringuid on olnud koguni nii palju, et mõni aasta tagasi oli New England Journal of Medicine’is artikkel, kus öeldi põhimõtteliselt, et lõpetame ära selle asja, teeme midagi, millest oleks rohkem kasu. Alati on võimalik ka mingit ravimtaimede kombinatsiooni kasutada, kuid see teeb uurimise veel keerukamaks.

-Millest see raskesti teostatavus tuleb?

Nakkushaigused on mitmefaktorilised: ühes asjas mängivad rolli väga paljud mõjurid. On teatud geneetiline foon – mõned inimesed nakatuvadki rohkem kui teised. Teiseks on ka viirused erinevad. Teatud ajal ringlevad tugevamad viirused, teatud ajal kehvemad. Mõned on kohasemad või kergemini nakkavad. Kui nakatavad, siis põhjustavad rohkem nakkusohtu kui teised. Kindlasti on mõni viirus kehvem kui teine.

-Jättes aga kõrvale toidulisandid, kas nakkushaigusi saab üldse ennetada?

Siin on kõige universaalsem ja kõigile ammu teada kuldreegel, et mida suurem on kontakt haigetega, seda suurem on ka haigestumise tõenäosus, ning see töötab kindlasti.

Kui tahate haigust vältida, siis tuleb haigetest eemale hoida. Kui olete ise nakatunud, siis ei ole mõtet kangelast mängida ja haigena tööle või kooli minna, seda veel eriti esimestel päevadel, kui haigustekitajate eritamine on kõige suurem. See, mis on kasulik haigele, aitab ka edasisi nakatumisi ära hoida. Kui perearst ütleb, et tuleb voodiravile minna, siis on see kasulik nii haigele kui ka tervetele.

Teine praeguseks küllaltki hästi tuntud profülaktika on vaktsineerimine. Nüüdseks on selge, et gripivaktsiinid toimivad tõesti, aga paljude teiste levivate nakkuste jaoks meil sellist vaktsiini ei ole ning ka gripiga sõltub see teatud määral viiruse tüvedest. Mõni aasta läheb vaktsiiniga rohkem täppi, teisel vähem. Vaktsiinide efektiivsus on aga selge.

Tervetel tasub juhinduda üldiselt teada olevatest soovitustest: tervislikult toituda, liikuda.

Nakkushaiguste puhul tuleb meeles pidada, et nende arenemine on ääretult kompleksne. Kindlasti on suur roll näiteks usul: kui inimene on leidnud ravimtaime, millesse ta tõesti usub, siis see aitab ning mängib seetõttu ennetuses ja ravis olulist rolli. Samal ajal peab meeles pidama, et ka ravimtaimedel on kõrvalnähud ja mõned neist võivad mõjutada teiste ravimite toimet.

Samamoodi võivad haigestumist mõjutada stress ja väsimus. Uuringutes on näidatud, et mõlemad soodustavad just hingamisteede haigustesse nakatumist.

Mida me tegelikult tahaksime, on ju organismi reaktsiooni maharahustamine. Ega meil viiruste vastu tegelikult midagi ole. Neid me maailmast ära kaotada ei saa ega tahagi. Köha ja nohu on lihtsalt tunnused sellest, kuidas organism neile vastab. Kui oskaksime õpetada organismi antikehi tootma ilma üle reageerimise ja palaviku tekitamiseta, siis oleks ka haigestumine märksa vähem ebameeldiv.

Need, kes köha ja nohu näiliselt ei põegi, puutuvad haigustekitajatega tegelikult täpselt samamoodi kokku ja toodavad antikehi. Nende organism oskab seda aga teha niimoodi, et ise ei kannata, ning seetõttu saavad need inimesed haigusest lahti ilma hirmsa palaviku, köha või nohuta.

-Räägitakse, et külmal talvel pidavat haigestumine vähenema. Kas sellel on ka tõepõhja ja kuidas seda seletatakse?

Külm hoiab absoluutselt haigestumisi ära. Terve hulk respiratoorseid haigusi on põhjustatud ümbrisega kaetud viirustest, need jäävad ellu ainult niiskes keskkonnas. Kuiv õhk on hästi hõre ja seal ei ole viirustele ellujäämiseks vajalikke pisikesi veepiisku, samal ajal niiskes õhus jäävad ka ümbrisega viirused paremini ellu.

Sel teemal on palju uuringuid tehtud ja näidatud, et kui on kõrgrõhkkond ja hästi külm hõre õhk, siis muutuvad õhus leiduvad suured veetilgad kohe jääks ning nii on viirustel hulga raskem ellu jääda kui niiske ja suhteliselt sooja ilmaga. Peale uuringute toetab seda teadmist mõistagi ajalooline kogemus.

Ka see talv on seni olnud suhteliselt niiske ja seetõttu jõuavad haigused selle asemel, et külmunud veega õhust maha kukkuda, veepiiskades maha ning puutuvad seetõttu ka inimestega kokku.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto