Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (2) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Made in India

2 min lugemist
Kalevipoeg ja siil Eesti mainet kujundamas. FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti märgi otsing, mis erineva intensiivsusega läbinud juba mitut aastakümmet, meenutab Eurovisiooni lauluvõistlust. Mõlemad on agressioon hea maitse vastu. Eurovisioon seisneb põhimõtteliselt selles, et üle Euroopa kogunevad show business’i perifeersed tegelased, kellest pole mitte keegi mitte kunagi midagi kuulnud ning kes enamikus esitavad oma albaania aktsendiga inglise keeles viletsavõitu laule, mida pärast võistluse lõppu ei kuula ega mäleta enam keegi.

Eesti brändi otsing on seni kulgenud juba kahel korral nii, et pärast usinaid otsinguid kogunevad mingid inimesed, kes esitlevad meediakära saatel märki, mis on nende väitel midagi kordumatult geniaalset, kuid jätab suurema osa avalikkusest kukalt kratsima, kuna sümbolina sarnaneb see kuulsa Voynichi käsikirjaga, mida ei suuda seniajani mitte keegi mitte kuskil maailmas endiselt dešifreerida ning mis koosneb arusaamatutest joonistustest ja arusaamatus keeles kirja pandud tekstidest.

Palju kriitikat teenis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse läbi viidud esimene märgiotsing aastatel 2001–2002, mida juhatas hilisem esileedi ja Ärma turismitalu arendaja Evelin Ilves. Kusjuures rahulolematust spetsialistides ja avalikkuses tekitasid ühtaegu selle projekti toonases rahas kopsakaks kujunenud maksumus kui ka tulemusena saadud lõppteostus, mis meenutab treenimata silmale helkurit, millel ingliskeelne kiri «Welcome to Estonia» ehk «Tere tulemast Eestisse».

Kahe aasta eest otsustas EAS minna uuele ringile ning leida läbikukkunud Eesti märgile asendus. Tulemusi esitleti reedel. Need tekitasid samasugust vastukaja kui esimesele katsele, kuna seekordne logo meenutab emba-kumba, kas haigeks jäänud kiilast siili või merekivi, mille peal on kajakad istunud. Eesti uus logo trükiti muu hulgas Indias valmistatud turukottidele, mida samal üritusel vaimustunult esitleti.

Erksavärvilised märgid ja toredad hüüdlaused on muidugi vahvad, nagu ka reklaamklipid õnnelikest turistidest, lumivalgete hammastega naerusuistest kohalikest ja hingematvalt kaunist loodusest. Kuid edukas riiklik mainekujundus peab kätkema sügavamat sisu, sest olgem ausad, eelpool nimetatud lähevad varem või hiljem meelest ega kujuta endast mingit imerohtu.

Seepärast saab tõeliseks Eesti mainekujundajaks Eestimaa ema, kes sünnitab (võib-olla on aga juba sünnitanud) ja kasvatab üles poja või tütre, kellest saab geniaalne teadlane või suur kirjanik, aga miks mitte legendaarne sportlane ning kes teeb tänu oma professionaalsele tegevusele Eesti riigi ja rahva maine heaks ära rohkem kui EASi genereeritud Welcome to Estonia 1 ja selle jätk Welcome to Estonia 2.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto