Sisukord
Arvamus
Postimees
16.01.2017
Eesti Tuhanded digitaalsed isikutunnistused ja mobiil-IDd muutuvad kehtetuks Mälumäng Horoskoop Dilbert Male Tagaots Palju õnne Baarid lubavad öised piirangud kaevata riigikohtusse Eesti lühiuudised Puuladvas istunud kassi tõi maa peale veejuga Luksuslik elu vahendusfirmas: autoloosimine ja korralik sissetulek Metsavahendaja kinnitusel saadakse andmed avalikest allikatest Metsavahendajate tegevus viitab massiivsele infolekkele (10) Strandbergi imekangas tootmiseks valmis (10) Majandus Välismajanduse lühid Eesti majanduse lühiuudised Tegin põneva investeeringu (3) Kuidas alustada investeerimist? Apple läheb Hollywoodi Strandbergi imekangas tootmiseks valmis (10) Välismaa AJA PEEGEL. Kuidas USA Hispaaniale tuumapommi pillas Välismaa lühiuudised 16.01.2017 Euroopa Parlamendi presidendikoht tekitab tüli (1) Euroopa Parlamendi presidendikandidaadid Knesseti spiiker: mul oli NSV Liidus hullem kui palestiinlastel, kuid mul ei tulnud pähegi ennast tänaval õhku lasta (12) Arvamus Aivar Pau: oksendav konn (14) Juhtkiri: mänguruum vajab võrdseid mängureegleid Tõnu Runnel: brändrahn (13) Postimees 1928. aastal: ühest lapsest peres ja rahvuslikust hädaohust Mikk Sarv: oleme jäänud looduspimedaks Anne Sulling: väliskaubandus peab olema väikeses avatud riigis esiplaanil (6) Kultuur Ekraaniteater ekraanipõlvkonnale Kolm sama aasta meest filmiarhiivi uuel DVD-l Kuidas animeerida surma? Kultuuri lühiuudiseid Sport Spordi lühiuudised Türgi ootuste kiuste sai Eesti käsipallikoondis teise ringi Ta oli Eesti spordi kõige suurem fänn Raul Mustast sai omade ees viimaks võidumees Magamata ööd lõppesid triumfiga Raja otse läbimine tõi eestlasele pargisõidus esimesed MK-punktid Nurmsalu jalg on veel nõrk ehk ees ootavad jõusaal, hüpped ja puhkus Kindel Klavan kinnistas oma positsiooni, Matip FIFA küüsis Tarbija Digiajastu nõuab ostjalt uusi teadmisi Tartu Talikalastajate massid hõivasid nädalavahetusel Peipsi järve (1) Kiigemets läheb kütteks ja püstkoja ehitamiseks Linn hakkab oma majadest nõukogude aja jälgi minema pühkima (2) Raamatukogu on kinni, aga tudengid ei nurise Tartu suunas pilgu keeruliste laste probleemidele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aivar Pau: oksendav konn

3 min lugemist
Aivar Pau. FOTO: Postimees.ee

Ma pole ammu nii palju vaimustunud inimesi ühes ruumis koos näinud kui möödunud reede lõunatundidel EASi e-Estonia showroom’is.

Kujutan ette, et selliseid ovatsioone võis omal ajal näha Herbalife’i ja Kirby imetoodete värbamis-show’de lõpuhetkil, kõlarites üürgamas «We are the best». Sõin ja jõin seal minagi, suhu sain imehead Napoleoni kooki ja näpu vahele Made in India takukoti, millele peale maalitud... teadagi, mis.

Aga asi pole seltskonnas imelist vaimustust põhjustanud oksendavas konnas, ericsson.com’ilikus fondis, välja pakutud toonikombinatsioonides, wikipedialikus faktikogumikus ja fotodes, millel kõik eestlased millegipärast kaamera poole seljaga, põõsastes siruli või kaltsude vahel segasaunatamas. See kõik on nn ehitusjärelevalve küsimus, mille raames laskem sõna võtta asjatundjail. Kuuldavasti on neil häbi.

Asi on hoopis muus. Asi on lihtsates küsimuses – kes, kellele ja miks? Eelkõige põhiküsimuses, kes on üldse andnud EASile volituse või ülesande võtta Euroopa maksumaksja taskust hiigelsummasid, et asuda seda kõike Eesti ja eestlaste nimel looma.

On need näiteks meie riigiasutused, ettevõtted, vallad, konverentsikorraldajad ja ajakirjandus, kes on ühtäkki otsustanud, et ei saa enam kuidagi läbi ette söödetud ühtsete sõnumite, klantsfotode ja pildiraamideta? EAS, tule appi!? Lollus.

Kui pole selget tellijat, pole ka kindlat eesmärki, sihtrühma ja eeldatavat kliendi rahulolu. Ja siis pole vaja taas rahvast süüdistada, et me ei suuda milleski kokku leppida.

Või kujutleb keegi kuskil Lasnamäe nõlval tõesti, et tuleb näiteks Postimehele kasvõi soovituste vormis ette kirjutama, millised on meie ajakirjanike edasiantavad sõnumid kodumaal toimuva kajastamiseks ja kuidas meie fototoimetus Eestit kujutab. Oh ei, ajakirjanduse väärtuspõhimõtted elavad hoopis mujal kui showroom’i iluruumides.

Samamoodi on Eesti riigiasutustel alles hiljuti valminud ühtne veebikeskkondade disainikontseptsioon – kas tõesti asutakse neis nüüd taas fonte vähe katkendlikumate ja kogelevamate vastu välja vahetama ning vapimärgi lõvide kõrvale ka konnasid, siile ja seeni kaunistuseks heitma?

Täiesti selge on ka see, et iga ettevõte soovib teistest eristuda ning universaalsete disainielementide loomine neile on ette läbikukkunud üritus. Tõsi, aeg-ajalt on ettevõtted ise edukalt kokku leppinud märkides, mis näiteks igati kena suitsupääsukese kujutise kaudu ökotooteid tähistavad. Nii ongi õige.

Tundub, et 2002. aasta ja Welcome to Estonia kaubamärgiga kaasas käinud brändiraamatu läbikukkumine ei andnud tõesti piisavalt põrutavat õppetundi. Kasutama jäi kogu seda kupatust ikkagi vaid EAS ise – siiamaani kaunistab see näiteks veebilehti investinestonia.com ja workinestonia.com ning sadu kriitpaberil voldikuid.

Esimesed päevad pärast uhket esitlust kipuvad kinnitama sama – üldsus ei võtnud seda ettearvatult omaks. Tagajärg: telliti maksumaksja raha eest iseendale iseenda käest veidi brändinodi, pandi kirja iseendaga lähedalt seotud inimestest PR-lugusid ning unustati seejuures loovmeeskonnale raha jagamisel riigihange välja kuulutada.

Vägisi kipub tekkima tunne, et EASil on liiga palju raha. Seejuures on päevavalgele tulnud liigagi palju skandaale, mis näitavad, et selle jagamisega eriti hästi hakkama ei saada. Arengufond pandi kinni, kas nüüd on ehk aeg...

Üks asi meeldib mulle kogu selle jama juures siiski väga. Eestimaa rahvas on selliste nõelapistete tõttu asunud taas pead murdma, kes ta ikkagi õigupoolest on, millised on meie tõelised väärtused, mis teeb meid eriliseks, mis toob meile edu. Sellest küljest vaadates poleks ka miljon eurot sugugi palju kulutatud. Olgem ausad, need väljapakutud kirjeldused on üsna täpselt vastupidised sellele, kes me tegelikult oleme. Suur tänu irriteerimast.

Elu Eestimaal läheb aga omasoodu edasi. Me teeme kõvasti tööd, meil on palju edulugusid nii ettevõtluses, kultuuris kui spordis, meil on soodne majanduskliima. Me oleme uhked, et meil on laulupidu, rukkilill, suitsupääsuke, lipp ja vapp, vaba rahvas ja vaba sõna, jonnakus, jäärapäisus ja usuleigus. Me ei kuula ainult Pärti, meie rahvuskivi on paas ja rahvuskala räim.

Meil on salapärased rabad ja võimsad tammikud. Kanname seda kõike maailmas ringi käes endaga kaasas, kutsume inimesi sellest kõigest osa saama ja unustame ehk ära need kurat teab kelle loodud iluvoldiku suunised.

Seotud lood
14.01.2017 17.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto