Juhtkiri: kas vabatahtlikult kaduvate valdade ametnike lahkumishüvitis on õiglane?

Haldusreform. FOTO: PP

Kas senistele vallavanematele ja -ametnikele antav «kuldne käepigistus» on see, mis määrab inimeste heaolu tulevastes ühinenud omavalitsustes? Vaevalt. Küll aga tõotab sellest saada üks väga emotsionaalne teema kohalike valimiste eel.

Kohalike poliitikute ees ongi mitmetahuline eetiline probleem. Inimestel, kes kandideerivad uutesse volikogudesse, oleks arukas juba enne valimisi välja mõelda kena ja viisakas otstarve aastapalgale, mis neile seadusetähe järgi sülle kukub. Naine või mees, kes asub tegelikult ka uues omavalitsuses palgalisele kohale, oskab kindlasti leida kohaliku ettevõtmise, mille hüvanguks raha annetada. Häid eeskujusid on küllaga.

Nimelt on haldusreformi seaduses kirjas, et vabatahtlikult ühinenud omavalitsuse volikogu esimees ja vallavanem või linnapea saavad kompensatsiooniks aastapalga. Seda juhul, kui sama inimest ei valita ühinenud omavalitsuse vallavanemaks, linnapeaks või volikogu esimeheks.

Lisatasu on seadusesse kirjutatud teiste haldusterritoriaalse reformiga maadelnud riikide eeskujul. Õigupoolest ju selleks, et senised vallajuhid ühinemistele lihtsalt oma töökohast kinni hoidmise nimel liiga tuliselt vastu ei sõdiks. On maitse küsimus, kas nimetada seda äraostmiseks, õiglaseks lisatasuks ühinemise eestvedamise eest või millekski muuks.

Seadusandja ja valitsuse seisukohalt oli küllap mõistlik omavalitsusjuhtidele sellist präänikut pakkuda. Kas aga omavalitsuste poliitikutel on mõistlik täiendav aastapalk lihtsalt niisama enda omaks võtta, on juba hoopis teine asi. Küsimus on, kas see tundub õiglane ka nende valijatele, kohalikele maksumaksjatele.

Mõni vallajuht on juba öelnud, et ei kavatse seda raha endale jätta, sest selle saamine ei tundu talle endale sugugi õiglane – kraabib hinge, on isegi solvav. Mitmel pool püüavad omavalitsejad õiglust maa peale tuua hoopis sellega, et tahavad maksta suuri eripreemiaid ka teistele koondatavatele ametnikele – et vallavanema saadav aastapalk ei tunduks inimestele nii suur asi olevatki.

Tundub südametu soovitada, et ärge parem makske seadusega määratust suuremat tasu ametnikele, kes on aastaid truult vallamajas tegutsenud? Aga võrdleme neid «kuldseid» lahkumiskingitusi siis sellega, mis ootab üht tavalist töötajat, kui ta koondatakse. Sellel taustal ei paista omavalitsuse ametnikele suure erandi tegemine ei õiglane ega sisuliselt õigustatud. Lõpuks tulevad need täiendavad lahkumistasud ju kohaliku omavalitsuse eelarvest. Kõigi tulevase omavalitsuse inimeste arvelt.

Loomulikult võivad volikogud otsustada nii või naa, kuni asi on seadusega kooskõlas. Aga õiglustundele tasub seejuures tõsiselt mõelda. Kasvõi selleks, et neistsinatseist «kuldsetest käepigistustest» ei saaks volikogu valimiste põhiteemat hoopis olulisemate ja tulevikku määravate küsimuste asemel.

Seotud lood
16.01.2017 18.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto