Olav Aarna: mida ühist on PISA tulemustel ja kliima soojenemisel?

Olav Aarna FOTO: Erakogu

Akadeemik Olav Aarna küsib kiuslikult: kummast PISA edu selgitusest lähtuda Eesti hariduspoliitiliste otsuste tegemisel? Või kas me üldse peame nende selgitustega hariduspoliitika kujundamisel arvestama?

Tellijale Tellijale

Pealkirjas toodud küsimus on ajendatud kahest asjast: hiljuti avaldatud 2015. aastal läbi viidud PISA uuringu tulemustest ja Phil Williamsoni artiklist ajakirja Nature 8. detsembri 2016. aasta numbris. Viimases muretseb autor selle pärast, et «tõepõhjata ajajärgu» populismi tõusulaine seab ohtu tõenduspõhise valitsemise, st teadusuuringutel põhinevate poliitiliste otsuste tegemise. Muuseas puudutab see suhtumist inimtekkelisse kliimasoojenemisse, mille USA presidendiks valitud Donald Trump on kahtluse alla seadnud.

Kliima muutumisena mõistetakse ilmamustrite statistilise jaotuse pikaajalisi muutusi kestusega mõnest aastakümnest miljonite aastateni. Kui kliimasoojenemises pole kahtlusi, siis selle põhjuste osas jaguneb teadlaskond kaheks: enamik pooldab hüpoteesi soojenemise inimtekkelisest iseloomust, teine osa peab täheldatud muutusi geoloogilises ajas inimesest sõltumatult toimuvate looduslike protsesside põhjustatuks. Viimaste aastakümnete poliitilistes otsustes, sh Kyoto ja Pariisi kliimalepped, on lähtutud sellest, et vähendada kliimasoojenemise inimesest lähtuvaid põhjusi.

20.01.2017 23.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto