RKK uurib noorte venelaste lojaalsust

Dmitri Teperik FOTO: www.icds.ee

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) viib läbi uuringu, et selgitada välja Eestis elavate noorte venekeelsete inimeste suhtumine riigikaitsesse ja nende lojaalsus Eesti riigile.

Keskuse tegevjuhi Dmitri Teperiki (pildil) sõnul on mõned poliitikud ja ühiskonnategelased viimasel kahel aastal palju spekuleerinud noorte venelaste ja julgeolekuohu teemal, samas ei ole selle kohta usaldusväärseid andmeid.

«Uuringu põhieesmärk on kaardistada Eestis elavate noorte venekeelsete inimeste üldteadmised riigikaitsest ja julgeolekust ning uurida nende isiklikke hoiakuid, arusaamu ja seisukohti, et meil oleksid selles vanuses sihtrühma kohta usaldusväärsed andmed,» rääkis ta.

Teperik nentis, et kaitseministeerium tellib küll traditsiooniliselt kaks korda aastas arvamusuuringuid, kuid need on tehtud kogu elanikkonna küsitlemise põhjal. RKK spetsiifiline huvi on, mida arvavad noored venekeelsed inimesed vanuses 15–34 eluaastat.

«15–34-aastased on kõige aktiivsemas vanuses noored. Ajateenistusse kutsutakse inimesi küll kuni 28. eluaastani, aga meie kaasasime uuringusse statistilised vanusegrupid just 15.–34. eluaastani,» rääkis Teperik.

Ankeedi täitmine võtab aega 12–15 minutit ning küsimused puudutavad Eesti julgeoleku ja riigikaitsega seonduvat, suhtumist ajateenistusse, suhtumist politseisse, kaitseväkke ja Kaitseliitu, võimalikku julgeolekuohtu Eesti riigile, konflikti Ida-Ukrainas, liitlasvägede kohalolekut Eesti territooriumil ja meediatarbimist.

«Kindlasti tahame uurida, millistest infokanalitest saavad nad infot riigikaitse ja julgeoleku kohta, et kõrvutada meediatarbimist nende hoiakutega,» rääkis Teperik.

Ühe vene õppekeelega gümnaasiumi õpilased pidid riigikaitse tunnis täitma ankeete ette antud vastustega, mis tekitas küsimusi nii õpilastel kui ka nende vanematel.

Tabelit täitev 15-aastane venekeelne õpilane pidi näiteks valima nimekirjast «kolm omadussõna, mis sinu arvates kirjeldavad kõige paremini seda organisatsiooni». Organisatsioonidena olid kirjas kaitse liit, maakaitsevägi, vabatahtlikud sõjaväelased ja Kaitseliit.

«Vaevalt et kõik seda märkasid, aga meie panime kohe tähele, et jutt käib ühest ja samast organisatsioonist. Asi pole aga mitte selles. Kõige tähelepanuväärsem on välja pakutud omadussõnade nimestik: «usaldusväärne», «vaenulik», «rahumeelne», «mõttetu», «patriootlik», «natsionalistlik», «ükskõikne», «valvsaks tegev» ja «ühendav»,» kirjutas rus.postimees.ee.

Veel pidid õpilased vastama küsimustele või kommenteerima lauseid, nagu «Kuidas sa hindad Eesti kuulumist Euroopa Liitu?», «Kas sa arvad, et Venemaa võib olla reaalne oht Eesti julgeolekule?», «Ma toetan meie sõjaliste liitlaste alalist viibimist Eesti territooriumil…», «Mis sa arvad, miks asuvad meie sõjalised liitlased Eesti territooriumil?». Üks vastusevariant oli «Venemaa provokatsioonide puhuks».

15-aastaste õpilaste vanemaid erutasid need küsimused väga: «Kas niimoodi kontrollitakse nüüd meie lojaalsust?» Tallinna humanitaargümnaasiumi direktor Luule Kösler – tema juhitava kooli õpilased pidid samuti selliseid ankeete täitma – selgitas rus.postimees.ee-le, et ei näe midagi hullu ei ankeetides ega seal esitatud küsimustes. Seda enam, et ankeedid on anonüümsed, nende täitmine vabatahtlik ja igaüks võib vastata nii, nagu õigeks peab.

RKK alustas küsitlust eelmise aasta viimastel päevadel ja see kestab jaanuari lõpuni. Veebruaris algab andmete töötlemine ja analüüs ning uuringu tulemused loodab keskus valmis saada vabariigi aastapäevaks. Keskus on viinud kaks samasugust uuringut läbi ka aastatel 2012 ja 2014, kuid käimasolev uuring on eelmisest oluliselt põhjalikum ning küsimuste ring on laiem.

Kokku kavatseb RKK küsitleda 3000 venekeelset noort vanuses 15–34 aastat. Küsitlusele oodatakse vastuseid nii meestelt kui ka naistelt. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja uuring ise anonüümne.

Seotud lood
17.01.2017 19.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto