Tõnis Oja: Neste ihkab võimu tagasi

2 min lugemist
Tõnis Oja. FOTO: Postimees

Mul on harjumus vaadata igal hommikul kodulähedases Neste automaattanklas bensiini hinda. Teisipäeval tabas mind rõõmus üllatus, kui nägin, et bensiiniliitri hinnalangus oli koguni viis senti.

Üllatus seepärast, et nafta hind oli nädala alguses küll langenud, aga langus oli tühine ja dollari kursi tõus kompenseeris nafta hinna tõusu – loogiline oleks olnud mootorikütuste hinna samaks jäämine või isegi kasvamine.

Tegelikult polnud Neste teisipäevane hinnakampaania esmakordne. Ka novembri lõpus langetas ettevõte kütuste jaehinna hulgihinna tasemele ja konkurendid reageerisid sellele samuti. Ääremärkusena: mootorikütuste suurim hulgimüüja on Neste ise.

Ettevõte põhjendas sammu terava võitlusega kahe jaamatüübi – automaat- ja teenindusjaamade – hinnaerinevuste pärast.

«Tänase aktsiooniga soovime näidata, et Neste on jätkuvalt soodne tanklakett ning oleme lühiajaliselt valmis müüma kütuseid ka hulgihinnaga. Viimase pea 20 aasta jooksul on Neste konkurentsieeliseks olnud parim hind. Selline on tarbija ootus ja ka meie eesmärk tulevikus,» selgitas Postimehele Neste peadirektor Ivar Kohv.

Mul on tunne, et lisaks soodsale hinnale soovib Neste tagasi võita oma positsiooni hinnakujundajana kütuste jaeturul.

Kuni sajandivahetuseni, mil turul olid peamiselt teenindusjaamad ja välisettevõtete esindatus oli märkimisväärselt laiem (kütuseturul olid lisaks ka Shell ja Hydro Texaco), oli mootorikütuste jaehinna kujundaja Statoil. Siis aga muutis Neste oma strateegiat ning loobus teenindusjaamadest automaattanklate kasuks. 2001. aastal suutis Neste ka hinnakujundajaks saada. Seda väikese hinnasõja abil – mõned kuud müüdi kütuseid null juurdehindlusega ja isegi alla selle.

Järgnevad poolteist aastakümmet dikteeriski kütuste hindu Neste, kes jälgis kütuste sisseostuhindu ehk hulgihindu Rotterdami sadamas ja marginaali. Juhul kui see langes allapoole või tõusis üle nende soovitud taseme, korrigeeris Neste vastavalt jaehinda oma tanklates. Neste oli see, kes otsustas, kui madalale või kõrgele lubatakse marginaalidel (juurdehindlusel) langeda või tõusta, et siis neile sobival momendil hinda muuta. Neste konkurendid läksid nende hinnamuutustega kaasa.

Aeg-ajalt proovisid konkurendid eesotsas Statoiliga ka ise initsiatiivi haarata, kuid reeglina edutult ning hinnamuutuse algatajal tuli mõni tund hiljem algne hind taastada.

Kõik muutus aga aasta-poolteist aastat tagasi, mil Olerex muutus hinnakujundamisel agressiivseks. Kuna samal ajal hakkas Andres Linnasele ja Anti Moppelile kuulunud kütusefirma laienema ning nüüd ongi hinnadikteerijateks hoopis nemad. Kui varem püsisid hinnad muutumatuna nädalaid ja teenindusjaamades maksis bensiiniliiter eurosendi-paari võrra rohkem kui automaattanklates, siis nüüd muutuvad need teinekord mitu korda päevas ning kahel tanklatüübil hinnaerinevusi ei ole.

Seotud lood
18.01.2017 20.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto