Aastatel 1914–1918 möllas maailmas koletu tapatalgu. Esimesse maailmasõtta oli kistud ka Eesti kui Venemaa keisririigi osa ning relvade juurde käsutati siit ligi sada tuhat eestlast. Kuidas see kõik andis ennast tunda meie esivanemate maal ja muu hulgas Tartus, on kirja pandud äsja ilmunud artiklikogumikus «Esimene maailmasõda ja Eesti».
Nõnda nagu sama pealkirja all ilmunud varasemas kogumikus (mõlemad ajalooarhiivi toimetiste sarjas, esimene aastal 2014), annab Lea Teedema ka värskes raamatus ülevaate Tartu linna toimimisest nondel veristel aastatel. Seekord on ta võtnud vaatluse alla Esimese maailmasõja aegsed haavatud ja haiged sõdurid, puuduse käes kannatajad ja põgenikud.
