Sisukord
Eesti
Postimees
19.01.2017
Eesti Male Palju õnne Dilbert Tagakülg Mälumäng Altkäemaks pani ehitushangetel tuttavaid eelistama (2) Kuidas nägid Eestit CIA luureraportid? Riik viib trahvid vastavusse süüdlase palgaga Ülikooli raamatukogu eitab teoste saatmist prügimäele Luure huvitus eestlaste olmest Eesti lühiuudised Esikülg 19. jaanuar Majanduse lühiuudised President proovis õhtupimeduses Viljandi järvejääd Horoskoop Pomerants välistab massilise lekke metsaregistrist Majandus Majanduse lühiuudised Värvilised numbrid ajavad ettevõtteid pöördesse (8) Rootsi pankade paradoks – tugevad, aga riskantsed Taavi Kotka sõnul uus valitsus pidurdab innovatsiooni Välismaa PERSOON: Gabriel peab võtma ette ebameeldiva käigu Merkeli vastu KOHALIK VAADE. Armuafäär ähvardab Leedu võimupartei mutta tõmmata (1) Noored põgenikud pistavad rinda Saksa kooli raskustega (1) Välismaa lühid Brasiilia veresaunade eest vastutavad rivaalitsevad jõugud Arvamus Jaanus Villiko: mida tahab narvakas? (2) Hardo Pajula: kokkutõmbumise keskel (9) Tõnis Oja: Neste ihkab võimu tagasi Juhtkiri: pealekaebamisele õhutamine ei sobi Eestisse! (9) Postimees 1934. aastal: raekojad uute peremeeste ootel Kultuur Iluravi pimeduse vastu Sport Vehklemiskoondises püsivad intriigid ikka õhus (5) Taas endasse usu leidnud Nabi: vanamoodi polnud mõtet jätkata Publikurekord Wembleyl, mošeeskandaal ja üüratud miljonid Ogier näitas kiirust, kuid põhjapanevaid järeldusi ei saa sellest veel teha Gunnar Männik: Dr Google seljavaluga sportlast ei ravi Tallinn Haabersti ringi ja Reidi tee ehitus algab tänavu Tarbija 10 kalleimat müügis olevat maja Eestis Tartu Semiootik süüdistas ülikooli raamatukogu barbaarsuses Kurt noormees töötab kaupluse kassas ja unistab suurelt (5) Sajand tagasi täitus Tartu sõjapõgenikest ja haavatutest Mari-Liis Pintson: kas Eesti iibe päästab 500 eurot või hoopis üks tubli vanaema? (2) Heljo Pikhof: vaesusahelate murdmine: 2019. aastaks Põhjamaade tasemele (1) Rannu aiandushuvilised peavad eramaalt mujale kolima Meelelahutus Koomiks Sudoku

Riik viib trahvid vastavusse süüdlase palgaga

1 min lugemist
FOTO: Elmo Riig / Sakala

Justiitsministeerium esitab täna valitsuskabinetile väärteokaristuste reformi ettepanekud, millega viiakse raskemate rikkumiste korral trahvid vastavusse süüdlase sissetulekuga, võimaldatakse trahvist tingimisi vabaneda ning kaotatakse mõni väärteokaristus, näiteks trahv suitsuanduri puudumise eest.

Justiitsministeerium märkis ettepanekus, et reformi eesmärk on anda riigile raskemate rikkumiste korral võimalus tõhusalt reageerida, vähendada vähemohtlike väärtegude puhul liigset bürokraatiat ja tagada inimeste õiguskuulekus individuaalse lähenemisega.

Väärteotrahvi sidumine sissetulekuga on kavas üksnes raskemate väärtegude puhul, näiteks sõiduki joobes juhtimine, piirkiiruse ületamine üle 40 km/h võrra või korduv juhtimisõiguseta sõidukijuhtimine.

Justiitsministeeriumi ettepaneku järgi oleks sissetulekust sõltuvate väärteokaristuste puhul miinimumpäevamäär viis eurot, mis hakkab vastavalt inimese sissetulekule kasvama. Praegu on trahviühiku määr kõigile võrdselt neli eurot ja see kehtib juba alates 2002. aastast (enne euro käibeletulekut oli trahviühiku suurus 60 krooni – toim).

Justiitsministeeriumi ettekujutuse järgi paigutuks sissetulekupõhine rahatrahv raskusastmelt senise trahviühikul põhineva rahatrahvi ja aresti vahele.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku piirduda väheohtlike väärtegude korral väiksema hoiatustrahviga, mille menetlus on lihtsam ning mida ei kanta karistusregistrisse. Hoiatustrahvi kohapealne menetlus on tavapärasest väärteomenetlusest tunduvalt kiirem, kuna menetlusdokumentide vormistamise peale ei pea ebaproportsionaalselt palju ressurssi kulutama. Selline lahendus on eriti asjakohane just nendes olukordades, kus isik tunnistab rikkumist ning aitab igakülgselt menetlusele kaasa.

Ettepaneku järgi nähakse nn standardrikkumiste korral ette fikseeritud või objektiivsest mõõtetulemusest sõltuv rahatrahv.

Oma sisult vähe erinevate või madala rahatrahvi ülemmääraga väärtegude korral ei ole karistuse individualiseerimisel olulist mõju. Sellisel juhul on otstarbekam sätestada fikseeritud karistusmäärad ning seeläbi tagada õiguse prognoositavus ja ühtne karistuspraktika.

Valitsus hakkab arutama ka ettepanekut vähendada kiirmenetluse korral kohaldatavat karistust kolmandiku võrra, karistusest tingimisi vabastamist, rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga kohtuvälises menetluses, ebavajalike väärteokoosseisude tühistamist ning vähem tähtsate väärtegude välistamist karistusregistrist.

Seotud lood
18.01.2017 20.01.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto