Sisukord
Kirjandus
Tänane leht
21.01.2017
Eesti Pensionireform toob olulised muudatused Õiguskomisjon tõmbab šokivangistamisele pidurit (18) Horoskoop Leppik: see pole maailma muutev revolutsioon Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Surm liikluses – võigas viis lahkuda (1) Pelikanitibu tuli munast välja Tagakülg Esikülg 21. jaanuar Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Majandus Massihagi esitajad: Cherry omanikud kantisid pankroti kartuses varad ettevõttest välja Välismaa Rootsi rahvaarv ületas kümne miljoni piiri Katrin töötab Bangladeshi slummi laste heaks (2) Arvamus Postimees 1938. aastal: laibad 325 meetrit siinpool piiri Juhtkiri: meie vasakpoolne valitsus on pensioni asjus uskumatult mõistlik (16) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Trumpi ajastu virvarr (2) Ministeeriumi vikerkaarevärvid Brexitis rohkem selgust Aivar Pau: seisab, ei seisa (4) Kultuur Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus 4 linna ja 14 etendust Nädala plaat. Minimalismi ilu Aja auk. Palun tapke hr Kinski! Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Sport Spordi lühiuudised Monte Carlo rallitragöödia: halbade juhuste kokkusattumine, aga eelkõige ettevaatamatus Ilves: kui suusatada ei jõua, pole midagi tahta (1) Eestlased hoiavad Poolas poolfinaalikohast hammastega kinni Omal nahal dopingu proovimisest üleilmse skandaalini Kas F1-sarjas lõppeb üks ajastu? Tallinn Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum AK Rahva hääl: mida arvavad ameeriklased Trumpist (7) Akadeemik Jaan Undusk: eks see plahvatuse ootus olegi see, mis elu kunstiks teeb Selgusid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid Andrew Kuchins: Trumpil saab olema väga keeruline venelastega ühist keelt leida (16) Mäletaja ja mälestaja Märka 4 linna ja 14 etendust Eesti kultuuri täheatlas: rahvakiriku sünd Scott Abel: Inimgranaat maailma poliitikalaval Aja auk. Palun tapke hr Kinski! David Satter: Trumpi toimik on Venemaa provokatsioon (9) Nädala plaat. Minimalismi ilu Olav Aarna: mida ühist on PISA tulemustel ja kliima soojenemisel? (2) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus Valeri Solovei: Trumpi ja Putini kokkuleppe tõenäosus on suur (21) Kõik (rootsi) mehed on sead Peeter Langovitsi tagasivaade: eestikeelne kooliatlas lõvidelt Arter Horoskoop Peaosaline rikkus maffiafilmi Noolemäng on väga tõsine asi Kui nutikas ost on nutikindad? Köögiseiklus võõramaa viljadega Perekond viib võidule Kuidas leinata Facebookis? (1) Mõistlik mood: mõttepaus Kristi Liiva: minu töös on tähendus kõige tähtsam (17) Maitseelamus maailma lõpus Parim, mida talvega peale hakata (1) Sõiduproov. Ford F-150: Kastikate kroonimata kuningas (1) Justin Petrone: vallalise elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: rahvakiriku sünd

1 min lugemist
Emeriitprofessor Rein Veidemann. FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

«Kirik on kõigepealt teadlik, et eesti rahval on oma nägu: oma vaimline ja hingeline laad, mis tuntavalt erineb teiste rahvaste omast. / - - - /Kuulutades ja tuues igaviku evangeeliumi, kuulab kirik suurema hoolega neid helisid, mis vastu kostavad eesti rahva hingest, otsib teid, mis viivad eesti rahva südame sügavustesse. / - - - /Rahvakiriku mõiste ei nõua mitte, et terve rahvas tunnistaks sama konfessiooni, kuigi sellel muidugi omad paremused, vaid seda, et teatavasse kirikusse koondunud rahvaosas nähakse rahvast tervikuna, mitte liigitatuna eri osadesse.»

Nõnda on kirjutanud artiklis «Kirik ja rahvuslik mõte» Eesti 20. sajandi üks suurimaid vaimuinimesi ja ka vaimulikke Johann Kõpp (1874–1970), ajaloolane, kirikuõpetaja, Eesti Evangeelse Luteri Kiriku piiskop ja peapiiskop (1939–1964), Tartu ülikooli rektor (1928–1937). Artikkel ise ilmus 1926, kuid käsitleb üksteist aastat varem, 1917. aasta suve hakul rajatud eesti rahvakiriku olemust. Sellest sündmusest saab tänavu sajand. On mõneti sümboolne, et eesti rahvakirik, millisena Eesti Evangeelset Luteri Kirikut (EELK) tuleb pidada, sündis käsikäes Eesti Vabariigiga. 31. mail 1917 tegi Kõpp esimesel eesti pastorite ja koguduseasemike kirikukongressil ettekande «Kiriku ja riigi vahekorrast». Ta pidas loomulikuks, et kirik ja riik on lahutatud, mis ei tähenda aga seda, et riik ei usaldaks kirikule ülesandeid, milles ta näeb paremini kiriku teotsemisvõimalusi. «Meie Evang.-Lutheruse kirik on «maakirik»,» kuulutas Johann Kõpp, pidades silmas 19. sajandi lõpukümnendeil ning 20. sajandi algul eesti pastorite-teoloogide juhatatud kogudusi ning päranduseks saadud kirikuid. Eesti kultuur ei tekkinud üksnes (balti)saksa kultuuri rüpes, vaid oli ka mõjutatud reformeeritud kirikust ja vennastekoguduse liikumisest. 

Seotud lood
20.01.2017 23.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto