Sisukord
Arvamus
Postimees
21.01.2017
Eesti Pensionireform toob olulised muudatused Õiguskomisjon tõmbab šokivangistamisele pidurit (18) Horoskoop Leppik: see pole maailma muutev revolutsioon Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Surm liikluses – võigas viis lahkuda (1) Pelikanitibu tuli munast välja Tagakülg Esikülg 21. jaanuar Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Majandus Massihagi esitajad: Cherry omanikud kantisid pankroti kartuses varad ettevõttest välja Välismaa Rootsi rahvaarv ületas kümne miljoni piiri Katrin töötab Bangladeshi slummi laste heaks (2) Arvamus Postimees 1938. aastal: laibad 325 meetrit siinpool piiri Juhtkiri: meie vasakpoolne valitsus on pensioni asjus uskumatult mõistlik (16) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Trumpi ajastu virvarr (2) Ministeeriumi vikerkaarevärvid Brexitis rohkem selgust Aivar Pau: seisab, ei seisa (4) Kultuur Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus 4 linna ja 14 etendust Nädala plaat. Minimalismi ilu Aja auk. Palun tapke hr Kinski! Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Sport Spordi lühiuudised Monte Carlo rallitragöödia: halbade juhuste kokkusattumine, aga eelkõige ettevaatamatus Ilves: kui suusatada ei jõua, pole midagi tahta (1) Eestlased hoiavad Poolas poolfinaalikohast hammastega kinni Omal nahal dopingu proovimisest üleilmse skandaalini Kas F1-sarjas lõppeb üks ajastu? Tallinn Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum AK Rahva hääl: mida arvavad ameeriklased Trumpist (7) Akadeemik Jaan Undusk: eks see plahvatuse ootus olegi see, mis elu kunstiks teeb Selgusid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid Andrew Kuchins: Trumpil saab olema väga keeruline venelastega ühist keelt leida (16) Mäletaja ja mälestaja Märka 4 linna ja 14 etendust Eesti kultuuri täheatlas: rahvakiriku sünd Scott Abel: Inimgranaat maailma poliitikalaval Aja auk. Palun tapke hr Kinski! David Satter: Trumpi toimik on Venemaa provokatsioon (9) Nädala plaat. Minimalismi ilu Olav Aarna: mida ühist on PISA tulemustel ja kliima soojenemisel? (2) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus Valeri Solovei: Trumpi ja Putini kokkuleppe tõenäosus on suur (21) Kõik (rootsi) mehed on sead Peeter Langovitsi tagasivaade: eestikeelne kooliatlas lõvidelt Arter Horoskoop Peaosaline rikkus maffiafilmi Noolemäng on väga tõsine asi Kui nutikas ost on nutikindad? Köögiseiklus võõramaa viljadega Perekond viib võidule Kuidas leinata Facebookis? (1) Mõistlik mood: mõttepaus Kristi Liiva: minu töös on tähendus kõige tähtsam (17) Maitseelamus maailma lõpus Parim, mida talvega peale hakata (1) Sõiduproov. Ford F-150: Kastikate kroonimata kuningas (1) Justin Petrone: vallalise elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andrew Kuchins: Trumpil saab olema väga keeruline venelastega ühist keelt leida

3 min lugemist
Andrew Kuchins FOTO: Carnegie

Venemaal räägitakse ametisse astuvast USA presidendist Donald Trumpist praegu rohkem kui Venemaa presidendist Vladimir Putinist. Venemaal on ootused kõrgel, aga need ei pruugi end õigustada. Trumpil on palju keerulisem USA välispoliitikat pöörata ja Vene-Ameerika suhteid lappida, kui arvatakse, räägib Ameerika politoloog Andrew Kuchins.

Tellijale Tellijale

-Donald Trump ütles kandideerimise kampaania ajal väga palju häirivaid asju Venemaa ja NATO kohta, need tekitasid palju muret mõlemal pool ookeani. Kas me peaksime valmistuma kõige hullemaks või lihtsalt eirama juba liialt suureks paisunud Trumpi-vastast hüsteeriat?

See on küsimus, mille üle paljud siin Washingtonis pead murravad. Trumpi volitused presidendina on piiratud, kuna Ameerika poliitiline süsteem on hästi tasakaalustatud ja läbipaistev. Mis puudutab välispoliitikat, suhteid Venemaa ja NATOga, siis selles on kaalukas sõna Kongressil. See vajab lähemat seletust.

Kui Trump otsustaks tühistada osa või kõik Venemaa-vastased majandussanktsioonid, mis on kehtestatud alates Krimmi annekteerimisest, siis teeksid demokraadid ja vabariiklased Kongressis endast kõik, et kehtestada sanktsioonid Venemaa vastu seadusena, mida tühistada on palju keerulisem kui täidesaatva võimu ehk presidendi korraldusi. Trumpi administratsioon on sellega hästi kursis.

Ka NATO ümberkorraldamine pole nii lihtne, et seda saaks teha Ameerika president üksi. NATO põhineb liikmesriikide konsensusel ja igasugused suuremad muudatused vajaksid kõigi liikmete heakskiitu. Teine oluline faktor on see, mida on rääkinud inimesed, kes hakkavad Trumpi administratsioonis vastutama Süüria, NATO, Venemaa jm poliitika eest. Nende seisukohad on Trumpi valimisteaegsetest sõnavõttudest realistlikumad.

Seega poleks õige ignoreerida Trumpi varasemaid väljaütlemisi, kuid vaatame, mida ta presidendina tegema hakkab. Isiksusena on ta ettearvamatu, ta on selgelt väljendanud, et sooviks näha ka Ameerika välispoliitikas senisest enam ettearvamatust. See on muidugi hea, kui tegemist on Ameerika vastastega, aga mitte nii hea, kui tegemist on liitlastega.

-Viimastel nädalatel on Ameerikas palju räägitud Venemaa sekkumisest Ameerika presidendivalimistesse. Kui tõsine oli Venemaa sekkumine tegelikult?

Luureteenistuste avaldatud järeldustest selgub, et venelased on rünnanud Demokraatliku Partei valimiskomisjoni serverit ja Hillary Clintoni presidendikampaania juhi John Podesta e-postkasti. Seda teemat tuleb võtta väga tõsiselt. Ameeriklased, nagu iga teine rahvas, on väga tundlikud välise sekkumise suhtes sisepoliitikasse ja valimistesse. See pole esimene kord Ameerika ajaloos, kui välisriigid on üritanud meie presidendivalimistesse sekkuda, kuid seekord kasutatud tehnoloogiaga on võimalus tulemust mõjutada tunduvalt suurem.

Arvan, et valimiste käiku mõjutas FBI peadirektor James Comey, kes avaldas Hillary Clintoni e-kirjade juurdluse materjale, kuid Clintoni kampaaniale sai lõpuks saatuslikuks valesti valitud strateegia demokraatide kindluseks olnud osariikides (Michigan, Wisconin jt), mis seekord hääletasid vabariiklaste poolt.

20.01.2017 23.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto