Sisukord
Eesti
Postimees
21.01.2017
Eesti Pensionireform toob olulised muudatused Õiguskomisjon tõmbab šokivangistamisele pidurit (18) Horoskoop Leppik: see pole maailma muutev revolutsioon Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Surm liikluses – võigas viis lahkuda (1) Pelikanitibu tuli munast välja Tagakülg Esikülg 21. jaanuar Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Majandus Massihagi esitajad: Cherry omanikud kantisid pankroti kartuses varad ettevõttest välja Välismaa Rootsi rahvaarv ületas kümne miljoni piiri Katrin töötab Bangladeshi slummi laste heaks (2) Arvamus Postimees 1938. aastal: laibad 325 meetrit siinpool piiri Juhtkiri: meie vasakpoolne valitsus on pensioni asjus uskumatult mõistlik (16) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Trumpi ajastu virvarr (2) Ministeeriumi vikerkaarevärvid Brexitis rohkem selgust Aivar Pau: seisab, ei seisa (4) Kultuur Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus 4 linna ja 14 etendust Nädala plaat. Minimalismi ilu Aja auk. Palun tapke hr Kinski! Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Sport Spordi lühiuudised Monte Carlo rallitragöödia: halbade juhuste kokkusattumine, aga eelkõige ettevaatamatus Ilves: kui suusatada ei jõua, pole midagi tahta (1) Eestlased hoiavad Poolas poolfinaalikohast hammastega kinni Omal nahal dopingu proovimisest üleilmse skandaalini Kas F1-sarjas lõppeb üks ajastu? Tallinn Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum AK Rahva hääl: mida arvavad ameeriklased Trumpist (7) Akadeemik Jaan Undusk: eks see plahvatuse ootus olegi see, mis elu kunstiks teeb Selgusid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid Andrew Kuchins: Trumpil saab olema väga keeruline venelastega ühist keelt leida (16) Mäletaja ja mälestaja Märka 4 linna ja 14 etendust Eesti kultuuri täheatlas: rahvakiriku sünd Scott Abel: Inimgranaat maailma poliitikalaval Aja auk. Palun tapke hr Kinski! David Satter: Trumpi toimik on Venemaa provokatsioon (9) Nädala plaat. Minimalismi ilu Olav Aarna: mida ühist on PISA tulemustel ja kliima soojenemisel? (2) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus Valeri Solovei: Trumpi ja Putini kokkuleppe tõenäosus on suur (21) Kõik (rootsi) mehed on sead Peeter Langovitsi tagasivaade: eestikeelne kooliatlas lõvidelt Arter Horoskoop Peaosaline rikkus maffiafilmi Noolemäng on väga tõsine asi Kui nutikas ost on nutikindad? Köögiseiklus võõramaa viljadega Perekond viib võidule Kuidas leinata Facebookis? (1) Mõistlik mood: mõttepaus Kristi Liiva: minu töös on tähendus kõige tähtsam (17) Maitseelamus maailma lõpus Parim, mida talvega peale hakata (1) Sõiduproov. Ford F-150: Kastikate kroonimata kuningas (1) Justin Petrone: vallalise elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Õiguskomisjon tõmbab šokivangistamisele pidurit

2 min lugemist
Roolijoodik. FOTO: Eero Vabamägi

Riigikogu õiguskomisjon ootab justiitsministeeriumilt selgitust, miks peaks just šokivangistus vähendama roolijoomarlust.

Postimees kirjutas möödunud nädalal, et riigikohus andis hävitava hinnangu esimesel lugemisel olnud karistusseadustiku muudatustele, mille järgi ei saa teist korda kriminaalses joobes (1,5 promilli) roolist tabatud juhti enam tingimisi karistada. Kohtud ja prokuratuur seisavad muudatuse vastu, sest sellega võetaks neilt kaalutlusõigus – inimene tuleb igal juhul vangi mõista, asjaoludest sõltumata.

Sel neljapäeval kuulas õiguskomisjon riigikohtu ja prokuratuuri seisukohti ning nüüd oodatakse justiitsministeeriumilt selgitust: miks ikkagi usutakse, et kindel vangiminek karistusena vähendab roolijoomarlust. «Riigikohus näeb, et šokivangistuse kohustus ei pruugi täita eesmärki, et patoloogiliste roolijoodikute hulk oleks väiksem,» rääkis komisjoni esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond). «Õiguskomisjoni soov on, et justiitsministeerium arvestaks rohkem riigikohtu ja prokuratuuri arvamusega.» Ta lisas, et nad ootavad nad ministeeriumilt täpsustusi kahe nädala jooksul.

Karilaiu sõnul ei koorunud komisjoni arutelust ka välja ühtki head ettepanekut, kuidas roolijoodikute arvu vähendada võiks. Samas arvati, et võib-olla tuleks hoopis sagedamini juhiluba ära võtta, kuna see tundub inimesi rohkem hirmutavat.

«Kui hoopis juhtimisõiguse äravõtmine on piits, mis töötab, siis võib-olla peaks hoopis sellele mõtlema,» arutles Karilaid. «Kui inimene läheb 1,5-promillise joobega rooli, siis näiteks kohe esimesel korral jääb ta juhiloast pooleks aastaks ilma.»

Ta märkis, et aeg tuleks korraks maha võtta, et leida täpsemad meetmed, kuidas purjuspäi rooli istumist vähendada. Karilaid nentis, et ka preagu võivad kohtunikud määrata šokivangistust, ent seda ei tehta. Põhjust küsis ka õiguskomisjon. «Debatist tuli välja, et hoopis prokurörid peaksid rohkem šokivangistust nõudma,» ütles ta.

Karilaiu sõnul arutati ka, et ehk piisab automaatse šokivangistamise asemel hoopis tekkinud debatist, mis ongi signaal kohtunikele ja prokuröridele, et rahvas ootab roolijoodikute suhtes karmimaid otsuseid.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 25. jaanuar. Justiitsministeeriumi sõnul õiguskomisjoni argumente alles analüüsitakse.

Politsei tabas mullu esimesel poolaastal roolist kokku 2781 joobes juhti, mis on 11 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kriminaalses joobes tabatud juhtide arv oli viie aasta madalaimal tasemel. Kuue kuuga tabas politsei roolist 1455 kuriteopiiri ületanud joobes juhti. 24 protsendil oli kehtiv karistus sama kuriteo eest.

Seotud lood
20.01.2017 23.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto