Sisukord
Arvamus
Postimees
21.01.2017
Eesti Pensionireform toob olulised muudatused Õiguskomisjon tõmbab šokivangistamisele pidurit (18) Horoskoop Leppik: see pole maailma muutev revolutsioon Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Surm liikluses – võigas viis lahkuda (1) Pelikanitibu tuli munast välja Tagakülg Esikülg 21. jaanuar Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Majandus Massihagi esitajad: Cherry omanikud kantisid pankroti kartuses varad ettevõttest välja Välismaa Rootsi rahvaarv ületas kümne miljoni piiri Katrin töötab Bangladeshi slummi laste heaks (2) Arvamus Postimees 1938. aastal: laibad 325 meetrit siinpool piiri Juhtkiri: meie vasakpoolne valitsus on pensioni asjus uskumatult mõistlik (16) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Trumpi ajastu virvarr (2) Ministeeriumi vikerkaarevärvid Brexitis rohkem selgust Aivar Pau: seisab, ei seisa (4) Kultuur Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus 4 linna ja 14 etendust Nädala plaat. Minimalismi ilu Aja auk. Palun tapke hr Kinski! Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Sport Spordi lühiuudised Monte Carlo rallitragöödia: halbade juhuste kokkusattumine, aga eelkõige ettevaatamatus Ilves: kui suusatada ei jõua, pole midagi tahta (1) Eestlased hoiavad Poolas poolfinaalikohast hammastega kinni Omal nahal dopingu proovimisest üleilmse skandaalini Kas F1-sarjas lõppeb üks ajastu? Tallinn Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum AK Rahva hääl: mida arvavad ameeriklased Trumpist (7) Akadeemik Jaan Undusk: eks see plahvatuse ootus olegi see, mis elu kunstiks teeb Selgusid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid Andrew Kuchins: Trumpil saab olema väga keeruline venelastega ühist keelt leida (16) Mäletaja ja mälestaja Märka 4 linna ja 14 etendust Eesti kultuuri täheatlas: rahvakiriku sünd Scott Abel: Inimgranaat maailma poliitikalaval Aja auk. Palun tapke hr Kinski! David Satter: Trumpi toimik on Venemaa provokatsioon (9) Nädala plaat. Minimalismi ilu Olav Aarna: mida ühist on PISA tulemustel ja kliima soojenemisel? (2) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus Valeri Solovei: Trumpi ja Putini kokkuleppe tõenäosus on suur (21) Kõik (rootsi) mehed on sead Peeter Langovitsi tagasivaade: eestikeelne kooliatlas lõvidelt Arter Horoskoop Peaosaline rikkus maffiafilmi Noolemäng on väga tõsine asi Kui nutikas ost on nutikindad? Köögiseiklus võõramaa viljadega Perekond viib võidule Kuidas leinata Facebookis? (1) Mõistlik mood: mõttepaus Kristi Liiva: minu töös on tähendus kõige tähtsam (17) Maitseelamus maailma lõpus Parim, mida talvega peale hakata (1) Sõiduproov. Ford F-150: Kastikate kroonimata kuningas (1) Justin Petrone: vallalise elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aivar Pau: seisab, ei seisa

2 min lugemist
Aivar Pau. FOTO: Postimees.ee

Aitab nüüd küll. Aitab omavahelistest kaklustest, mis mitte kuhugi ei vii. Aja ja tähelepanu raiskamine olukorras, kus suured asjad ootavad põhimõttelist ja kiiret lahendamist, kohati lausa uue vundamendi ladumist.

Neilt mõtteilt tabasin end ühel selle nädala päeval, mil meie riigi IT-juhid olid läinud tuliselt kaklema teemal, kas Eesti innovatsiooni areng on tõesti seisma jäänud, seisab veidi või ei seisa tegelikult üldse. Kes on süüdi, kes peaks asja edasi vedama, kes ei saa aru, kellel on suurem...

Palju kõhedust tekitavam haigus on hakanud üha püsivamaid elumärke näitama hoopis mujal kui see kerge palavikupuhang ametnike ja poliitikute seas. Tülgastav tõbi, mille vastu oleme üritanud enam kui 25 aastat võidelda ja mis majanduse arenedes on saanud uue, kummastava vormi.

Ma räägin kasvajast, mis on pannud meie ärimehi kinni katma oma kodumaa nime. Oma päritolu. Seda, mille üle me nii uhked oleme olnud ja mida siinmail nii kõlaval häälel hüüame. Tühjagi, selgub, et oleme olnud eksitatud.

Kolm ettevõtjate tsitaati ainuüksi sellest nädalast.

Üks. «Kujundasin meie brändi meelega selliseks, et meid võiks ette kujutada kui USAs tegutsevaid noori, sest paljudele välismaalastele seostub Eesti nimi Ida-Euroopaga ja endise Nõukogude Liidu maaga, millel on negatiivsed assotsiatsioonid kvaliteedile ja usaldusväärsusele.»

Kaks. «Startup’i Eestiga sidumine on parimal juhul positiiv-neutraalne, tihti negatiivne assotsiatsioon. Müüa oma toodet suurtesse account’idesse imelikust Eestist on oluliselt raskem kui Californiast.»

Kolm. «Peakontori Eesti jätmine defineerib paljude partneriks jaoks ka ambitsiooni, kuhu tahetakse jõuda, ja teeb nii raha tõstmise kui ka klientide saamise palju raskemaks.»

...ja meie arutleme siin tulihingeliselt selle üle, kas rahn või siil, kas «avatud» või «aktiivne» võiksid olla need iluslõuganid, mis meid järgmisel messil külastajatele meeldivamana lasevad paista... Tundub tiluliluna, eksole?

Tundub nagu tühja tulistamine. Tundub, et ettevõtjad vajavad midagi palju kapitaalsemat, tõhusamat, tummisemat, selgemat ja jõulisemat. Midagi, mis meid lõpuks ometi «imeliku» staatusest vabastaks. Midagi, mis lubaks neil olla suure tähega Eesti mitte ainult siinses statistikas ja brändikalendril.

Valikuid ei ole palju. Tegelikult on neid ainult üks. Pooldan kahel käel kõiki neid, kes räägivad sellest, et meil tuleb teha veelgi selgem valik oma geograafilise, poliitilise, majandusliku, olemusliku kuuluvuse suhtes. Saada üdini osaks sellest, mis muule maailmale seostub mõistetega «kvaliteet», «rahu», «stabiilsus», «edukus»: me oleme Põhjamaa.

Kui see valik on selgelt minevikust ja ümbritsevast lahti kiskudes tehtud, siis tuleb kõik muu iseenesest. Sõnumid, fotod, märgid. Mis oleks, kui võtaks selle tee nüüd ja kohe ette.

Seotud lood
    20.01.2017 23.01.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto