Sisukord
Arvamus
Postimees
21.01.2017
Eesti Pensionireform toob olulised muudatused Õiguskomisjon tõmbab šokivangistamisele pidurit (18) Horoskoop Leppik: see pole maailma muutev revolutsioon Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Surm liikluses – võigas viis lahkuda (1) Pelikanitibu tuli munast välja Tagakülg Esikülg 21. jaanuar Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Majandus Massihagi esitajad: Cherry omanikud kantisid pankroti kartuses varad ettevõttest välja Välismaa Rootsi rahvaarv ületas kümne miljoni piiri Katrin töötab Bangladeshi slummi laste heaks (2) Arvamus Postimees 1938. aastal: laibad 325 meetrit siinpool piiri Juhtkiri: meie vasakpoolne valitsus on pensioni asjus uskumatult mõistlik (16) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Trumpi ajastu virvarr (2) Ministeeriumi vikerkaarevärvid Brexitis rohkem selgust Aivar Pau: seisab, ei seisa (4) Kultuur Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus 4 linna ja 14 etendust Nädala plaat. Minimalismi ilu Aja auk. Palun tapke hr Kinski! Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Sport Spordi lühiuudised Monte Carlo rallitragöödia: halbade juhuste kokkusattumine, aga eelkõige ettevaatamatus Ilves: kui suusatada ei jõua, pole midagi tahta (1) Eestlased hoiavad Poolas poolfinaalikohast hammastega kinni Omal nahal dopingu proovimisest üleilmse skandaalini Kas F1-sarjas lõppeb üks ajastu? Tallinn Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum AK Rahva hääl: mida arvavad ameeriklased Trumpist (7) Akadeemik Jaan Undusk: eks see plahvatuse ootus olegi see, mis elu kunstiks teeb Selgusid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid Andrew Kuchins: Trumpil saab olema väga keeruline venelastega ühist keelt leida (16) Mäletaja ja mälestaja Märka 4 linna ja 14 etendust Eesti kultuuri täheatlas: rahvakiriku sünd Scott Abel: Inimgranaat maailma poliitikalaval Aja auk. Palun tapke hr Kinski! David Satter: Trumpi toimik on Venemaa provokatsioon (9) Nädala plaat. Minimalismi ilu Olav Aarna: mida ühist on PISA tulemustel ja kliima soojenemisel? (2) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus Valeri Solovei: Trumpi ja Putini kokkuleppe tõenäosus on suur (21) Kõik (rootsi) mehed on sead Peeter Langovitsi tagasivaade: eestikeelne kooliatlas lõvidelt Arter Horoskoop Peaosaline rikkus maffiafilmi Noolemäng on väga tõsine asi Kui nutikas ost on nutikindad? Köögiseiklus võõramaa viljadega Perekond viib võidule Kuidas leinata Facebookis? (1) Mõistlik mood: mõttepaus Kristi Liiva: minu töös on tähendus kõige tähtsam (17) Maitseelamus maailma lõpus Parim, mida talvega peale hakata (1) Sõiduproov. Ford F-150: Kastikate kroonimata kuningas (1) Justin Petrone: vallalise elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Trumpi ajastu virvarr

2 min lugemist
FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

Kuigi Donald Trump astus presidendiametisse alles eile, on ta olnud kõikjal nagu tontlik sinel Gogoli lühijutus. Eilseks oli tema kohta otsingumootoris Google juba enam kui kaks korda rohkem kirjeid kui kaheksa-aastase ametiaja lõpetanud Barack Obama kohta.

Arvud on kõnekad: Obama 191 000 000 kirjet Trumpi 403 000 000 vastu. Sellest hoolimata lahkus Obama arvamusküsitluste järgi ametist kõrgema reitinguga, kui on Trumpil praegu.

Võib olla kindel, et praeguseks on kirjeid Ühendriikide 45. presidendi kohta veelgi rohkem. Arvestades, kui meeletul hulgal on presidendivalimistele järgnenud kolme kuu jooksul ilmunud Trumpi kohta hüüatusi ja spekulatsioone, aga ka kuulujutte, kära ning täielikku jama, võib presidentuuri lõpus tema Google’i-skoorile lisanduda veel üks null. Sellega mööduks Trump ka Jeesusest. Suureks ei looda ju ainult Ameerikat, vaid ka Trumpi ennast!

Valimisjärgsed kuud on Trump tegutsenud ülemaailmse publiku ees, nagu usuks ta, et kui miski pole täiesti õige, peab see olema täiesti väär. «Või oli see hoopis vastupidi?» võib küsida tõejärgseks kuulutatud maailmas. Selle moesõna sünniloos on Trumpil suur roll, kuigi ta ise eelistab rääkida valejärgsest maailmast.

Trumpi seisukohad on olnud ujuvad: ta võib neid muuta ja ongi muutnud kõhutunde järgi ilma mingi konkreetse põhjenduseta. Iseenesest pole seisukohtade kohandamises või ka muutmises midagi halba.

Kuid Trump, kes on esitanud tõde sellisena, nagu ta seda parajasti näha soovib, pole Ühendriikide presidendina päris tavaline inimene. Me õigupoolest ei tea, kes on see inimene, keda peetakse maailma kõige mõjuvõimsamaks isikuks. Oleme näinud vaid tema stiili, aga mitte sisu.

Samuti näib vastne president arvavat, justkui oleks tal teistest riiakamalt käitudes rohkem õigusi. Kui kehtib ütlus, et kõik sõnad tulevad ütlejale tagasi, on igas suunas torkeid teinud Trumpi olukord täbar. Samas on paljud tema kriitikud kaasa läinud hüsteeriaga, süvendades valimistega tekkinud lõhet ning viies sotsiaalse termomeetri punasesse.

Võib öelda ka teisiti: suure osa ajast on Trump ja ka tema kriitikud tegelenud suukulutamise ja 140-märgiliste säutsude kirjutamisega Twitteris, vähem aga mõtlemisega. Kuna selline stiil on Trumpile edu toonud ning tema konkurente nõrgestanud, pole põhjust, miks see peaks tema presidendiks oleku ajal muutuma.

Stiil pole saanud võitu sisu üle mitte ainult Ameerika Ühendriikides. Ka Euroopa poliitilisele lavale on trüginud neid, kes Trumpist eeskuju võtavad ja tema edu oma sisepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks kasutavad.

Isegi kui nn süsteemipurustajatel ei lähe korda tõusta (veel) Euroopa suurriikides võimule, mõjutavad nad poliitilist peavoolu nii nagu neile kasulik. Mida rohkem võtavad traditsioonilised erakonnad omaks äärmuslaste ja populistide retoorika, püüdes niimoodi valijate hääli, seda keerulisemaks muutub nende enda olukord.

Brexit tõestas seda ilmekalt ning peaks olema hoiatuseks. Koos Trumpi võiduga näitas Briti referendumi tulemus, et aastaid endasse kapseldunud ja eluvõõras mullis elanud poliitikutel tuleb nüüd mitu sammu reaalsusele järele võtta. Seni pole tavaerakonnad aga suutnud probleemidele uusi, toimivaid lahendusi pakkuda.

Lõpetuseks võiks tõejärgse maailma vaimus küsida, kas Trump on kunagi olnud päris täpselt see, mida ta ise väidab või mida teised temast ennatlikult arvavad. Loodetavasti oleme peagi targemad, kuid tõejärgses uues normaalsuses ei saa kunagi milleski kindel olla.

Seotud lood
    20.01.2017 23.01.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto