Sisukord
Arvamus
Postimees
21.01.2017
Eesti Pensionireform toob olulised muudatused Õiguskomisjon tõmbab šokivangistamisele pidurit (18) Horoskoop Leppik: see pole maailma muutev revolutsioon Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Surm liikluses – võigas viis lahkuda (1) Pelikanitibu tuli munast välja Tagakülg Esikülg 21. jaanuar Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Majandus Massihagi esitajad: Cherry omanikud kantisid pankroti kartuses varad ettevõttest välja Välismaa Rootsi rahvaarv ületas kümne miljoni piiri Katrin töötab Bangladeshi slummi laste heaks (2) Arvamus Postimees 1938. aastal: laibad 325 meetrit siinpool piiri Juhtkiri: meie vasakpoolne valitsus on pensioni asjus uskumatult mõistlik (16) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Trumpi ajastu virvarr (2) Ministeeriumi vikerkaarevärvid Brexitis rohkem selgust Aivar Pau: seisab, ei seisa (4) Kultuur Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus 4 linna ja 14 etendust Nädala plaat. Minimalismi ilu Aja auk. Palun tapke hr Kinski! Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum Sport Spordi lühiuudised Monte Carlo rallitragöödia: halbade juhuste kokkusattumine, aga eelkõige ettevaatamatus Ilves: kui suusatada ei jõua, pole midagi tahta (1) Eestlased hoiavad Poolas poolfinaalikohast hammastega kinni Omal nahal dopingu proovimisest üleilmse skandaalini Kas F1-sarjas lõppeb üks ajastu? Tallinn Tallinnas avati hinnalise väljapanekuga eramuuseum AK Rahva hääl: mida arvavad ameeriklased Trumpist (7) Akadeemik Jaan Undusk: eks see plahvatuse ootus olegi see, mis elu kunstiks teeb Selgusid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid Andrew Kuchins: Trumpil saab olema väga keeruline venelastega ühist keelt leida (16) Mäletaja ja mälestaja Märka 4 linna ja 14 etendust Eesti kultuuri täheatlas: rahvakiriku sünd Scott Abel: Inimgranaat maailma poliitikalaval Aja auk. Palun tapke hr Kinski! David Satter: Trumpi toimik on Venemaa provokatsioon (9) Nädala plaat. Minimalismi ilu Olav Aarna: mida ühist on PISA tulemustel ja kliima soojenemisel? (2) Jüri Reinvere: brändrahnuga Euroopas läbi ei löö Tõdemused ja seosed Indrek Koffi loomingus Valeri Solovei: Trumpi ja Putini kokkuleppe tõenäosus on suur (21) Kõik (rootsi) mehed on sead Peeter Langovitsi tagasivaade: eestikeelne kooliatlas lõvidelt Arter Horoskoop Peaosaline rikkus maffiafilmi Noolemäng on väga tõsine asi Kui nutikas ost on nutikindad? Köögiseiklus võõramaa viljadega Perekond viib võidule Kuidas leinata Facebookis? (1) Mõistlik mood: mõttepaus Kristi Liiva: minu töös on tähendus kõige tähtsam (17) Maitseelamus maailma lõpus Parim, mida talvega peale hakata (1) Sõiduproov. Ford F-150: Kastikate kroonimata kuningas (1) Justin Petrone: vallalise elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: meie vasakpoolne valitsus on pensioni asjus uskumatult mõistlik

2 min lugemist

Rahu, ainult rahu! Praegustelt pensionäridelt ei võta kavandatavate pensionisüsteemi muudatustega keegi midagi ära ja ka siiani seadustega antud lubadusi ei võeta tagasi – pikaajaline kogemus kinnitab, et tulevikus toimuvatest pensionisüsteemi muutustest rääkides kulub säärane kinnitus alati ära.

Teiseks ei juhtu midagi päevapealt. Sündiva vanaduspensionide eelnõu üle on aega vaielda rohkem kui aasta ja eripensionide kaotamise eelnõu ootab valitsus sotsiaalministeeriumilt aprilliks. Kolmandaks ei saa ei põhimõttelised valikud, arvud ega spetsialistide analüüsid tulla mingilgi kombel üllatusena reformierakondlastele, kelle juhitud varasemad valitsused on täpselt samade teemadega tegelenud, aga pole otsusteni jõudnud. Näiteks vanaduspensioni muutmist arutas Taavi Rõivase valitsus peaaegu sama materjali kasutades juba 2016. aasta septembris ja novembris.

Neljandaks, ettepanekud, mille järgi eelnõusid koostama hakatakse, ei lange kokku ei Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ega ka IRLi valimislubadustega. Keskerakond on koguni lubanud, et on vastu pensioniea tõusule. Pole mingit mõtet sidistada neid ettepanekuid vasakpoolseteks või sotsialismiks. Kui midagi ette heita, siis seda, et meie erakonnad pole julgenud enne parlamendivalimisi suuremate pensionisüsteemi reformide üle avalikult vaielda.

Ometi on valikud ja otsustamise vajadus juba pikka aega vastu vaadanud nii andmetest kui ka spetsialistide analüüsidest. Ka Postimees on oma juhtkirjades järjepidevalt, pikkade aastate vältel toetanud mitut põhimõtet, mis praegustest kavadest vastu vaatavad. Oleme Postimehe juhtkirjades vähemalt kümne aasta vältel osutanud, et eripensionide süsteem on põhimõtteliselt iganenud ametnike motiveerimise viis, jäänuk hoopis teistsuguste oludega minevikust, kui palka ei jaksatud maksta ning teise sambasse midagi ei kogutud. Kompromiss, millega valdkondade esindajad – kaitseväelased, politseinikud, kohtunikud jne – paistavad olevat leppinud, on järgmine: kõiki seni välja lubatud eripensione makstakse; eripensioni ei saa enam need, kes lähevad sel sügisel näiteks politseinikuks või ohvitseriks õppima.

Sarnaselt eripensionidega peab ka üldine vanaduspensioni süsteem pikemas plaanis ots otsaga kokku tulema – olema ühiskonnale jõukohane. Me kõik teame, et juba pikemat aega ei kata algselt pensionideks mõeldud sotsiaalmaksu osa pensionikassa kulusid. On kiiduväärne, et vasakpoolsete ülekaaluga valitsus on võtnud suuna sellele, et sisulise katteta lubaduste andmisest loobutakse.

Peamine väärtusvalik puudutab seda, kui palju loeb edaspidi pensioni esimesest sambast väljamaksete tegemisel inimese varasem palk (pidagem meeles, et teine sammas – kohustuslik kogumispension – sõltub niikuinii palga suurusest). Siin tuleb kaaluda nii erinevaid arusaamu õiglusest kui ka sellest, millist majanduskäitumist me tahame ja/või üldse suudame pensionisüsteemiga motiveerida.

P. S. Kui esimene pensionisammas hakkab tulevikus sõltuma üksnes tööaastatest, siis oleks arukas tööaastateks lugeda ka lastega kodus olemise, kaitseväes teenimise ning ülikoolis nominaalajaga õppimise aeg.

Seotud lood
    20.01.2017 23.01.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto