Rahu, ainult rahu! Praegustelt pensionäridelt ei võta kavandatavate pensionisüsteemi muudatustega keegi midagi ära ja ka siiani seadustega antud lubadusi ei võeta tagasi – pikaajaline kogemus kinnitab, et tulevikus toimuvatest pensionisüsteemi muutustest rääkides kulub säärane kinnitus alati ära.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtkiri: meie vasakpoolne valitsus on pensioni asjus uskumatult mõistlik
20. jaanuar 2017, 20:28
Teiseks ei juhtu midagi päevapealt. Sündiva vanaduspensionide eelnõu üle on aega vaielda rohkem kui aasta ja eripensionide kaotamise eelnõu ootab valitsus sotsiaalministeeriumilt aprilliks. Kolmandaks ei saa ei põhimõttelised valikud, arvud ega spetsialistide analüüsid tulla mingilgi kombel üllatusena reformierakondlastele, kelle juhitud varasemad valitsused on täpselt samade teemadega tegelenud, aga pole otsusteni jõudnud. Näiteks vanaduspensioni muutmist arutas Taavi Rõivase valitsus peaaegu sama materjali kasutades juba 2016. aasta septembris ja novembris.
Neljandaks, ettepanekud, mille järgi eelnõusid koostama hakatakse, ei lange kokku ei Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ega ka IRLi valimislubadustega. Keskerakond on koguni lubanud, et on vastu pensioniea tõusule. Pole mingit mõtet sidistada neid ettepanekuid vasakpoolseteks või sotsialismiks. Kui midagi ette heita, siis seda, et meie erakonnad pole julgenud enne parlamendivalimisi suuremate pensionisüsteemi reformide üle avalikult vaielda.
Ometi on valikud ja otsustamise vajadus juba pikka aega vastu vaadanud nii andmetest kui ka spetsialistide analüüsidest. Ka Postimees on oma juhtkirjades järjepidevalt, pikkade aastate vältel toetanud mitut põhimõtet, mis praegustest kavadest vastu vaatavad. Oleme Postimehe juhtkirjades vähemalt kümne aasta vältel osutanud, et eripensionide süsteem on põhimõtteliselt iganenud ametnike motiveerimise viis, jäänuk hoopis teistsuguste oludega minevikust, kui palka ei jaksatud maksta ning teise sambasse midagi ei kogutud. Kompromiss, millega valdkondade esindajad – kaitseväelased, politseinikud, kohtunikud jne – paistavad olevat leppinud, on järgmine: kõiki seni välja lubatud eripensione makstakse; eripensioni ei saa enam need, kes lähevad sel sügisel näiteks politseinikuks või ohvitseriks õppima.
Sarnaselt eripensionidega peab ka üldine vanaduspensioni süsteem pikemas plaanis ots otsaga kokku tulema – olema ühiskonnale jõukohane. Me kõik teame, et juba pikemat aega ei kata algselt pensionideks mõeldud sotsiaalmaksu osa pensionikassa kulusid. On kiiduväärne, et vasakpoolsete ülekaaluga valitsus on võtnud suuna sellele, et sisulise katteta lubaduste andmisest loobutakse.
Peamine väärtusvalik puudutab seda, kui palju loeb edaspidi pensioni esimesest sambast väljamaksete tegemisel inimese varasem palk (pidagem meeles, et teine sammas – kohustuslik kogumispension – sõltub niikuinii palga suurusest). Siin tuleb kaaluda nii erinevaid arusaamu õiglusest kui ka sellest, millist majanduskäitumist me tahame ja/või üldse suudame pensionisüsteemiga motiveerida.
P. S. Kui esimene pensionisammas hakkab tulevikus sõltuma üksnes tööaastatest, siis oleks arukas tööaastateks lugeda ka lastega kodus olemise, kaitseväes teenimise ning ülikoolis nominaalajaga õppimise aeg.