Sisukord
Arvamus
Postimees
23.01.2017
Eesti Horoskoop Ta oli taevapuu meie hingemaastikel Male Mälumäng Palju õnne Dilbert ​TTÜ tudengeid ootab hinnatõus (3) Tagakülg Piirikaubanduse mõjul on avariide arv Valgamaal kahekordistunud (6) Uimastitarvitajate SMSiga hoiatamise plaan jääb katki PERHis jätkab tööd kolm korruptsiooniga seostatud juhti Majandus Maailma eliit pelgab populismi ja protektsionismi (1) Teistsuguse nahavärviga on üürikorteri leidmine paras peavalu (11) Liviko võib pääseda ühest kartellisüüdistusest Välismaa Välismaa lühiuudised: 22.01.2017 KOMMENTAAR: Kurdide käekäik ja eestlased? 16 inimesele surma toonud bussist jäi järele vaid karkass Trump käis CIAs ja jätkas Twitteri-toimetamisi Kurdidele mägedest enam ei piisa AJA PEEGEL. Elu Miri kosmosejaamas meenutas tudengikorterit Lõuna-Korea minister koostas vasakpoolsete musta nimekirja Arvamus Kõik armastavad Maikenit (1) Juhtkiri: Trumpi ajastu algus (36) Tõnis Oja: petised ja vargad (3) Andrus Karnau: pensionisambad ja -lambad Tõnis Mölder: sisekaitseakadeemia kolimine nõrgendab julgeolekut (2) Iivi Anna Masso: Euroopa saatuse aasta (17) Kultuur Tuul raamatulehtedes ja veemuusika Silmitsi isaduse koormaga Vana mehe koera surm Sport Ilusa lõpuga draama, Ott Tänakuga peaosas Hiina müür ei suutnud epeenaiste rahulolu rikkuda Kannapöörde teinud Eesti kergejõustikulootus näitas taset Eesti tulevikumees õppis koduradadel võidu eest võitlema ja võitma Kuuest üks: Liverpool sattus kardetud lühikese pausi järel plindrisse Tarbija Kuidas kujuneb liikluskindlustuse hind? Tarbija lühiuudised Parem tööohutuskultuur aitaks ennetada tuhandeid õnnetusi Tartu Linnaametnik nihestab Emajõelinna sõnas ja pildis Kas Tartu sai valmis? Sibulatee festival viis osalejad kuuma sauna ja kargesse järve Raha räägib! Aga kellega ja kuidas? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnis Oja: petised ja vargad

2 min lugemist
Tõnis Oja. FOTO: Postimees

Rahandusminister Sven Sester tuli eelmisel nädalal välja panditulumaksuga, mis peaks ohjeldama seni üsna levinud tava, et ühte korporatsiooni kuuluvad ettevõtted annavad üksteisele laenu. Praktikat kasutavad nii kohalikule kapitalile kuuluvad kui ka välismaised korporatsioonid.

Avalikkuses nimetatakse seda kasumi maksuvabalt välismaale kantimiseks. Võimalik, et see osaliselt ongi nii, ehkki laen jääb ju ettevõtte bilanssi.

Viimasel ajal on avalikus ruumis, eriti populistidest poliitikutelt, tulnud üha enam ja enam väliskorporatsioonidevastast retoorikat, isegi vaenuõhutamist. Värskeim näide on isamaaliitlasest parlamendisaadik Kalle Muuli, kes kiitis sotsiaalmeedias Sesteri kavatsust. «… oleme välismaiste kapitalistide rõõmuks kaotanud sadu miljoneid või isegi miljardeid eurosid. ... Petiste ja varaste ohjeldamiseks tuleb tegutseda. Hästi paned, Sven!» kirjutas Muuli Facebookis.

Üks vabaerakondlasest parlamendiliige kuulutab iga päev raadioreklaamis, kuidas pangad viivad igal aastal maksuvabalt välismaale kuni 300 miljonit eurot kasumit välja.

Kes need petised ja vargad siis on? Suurimad on ilmselt suurimad välisomanduses olevad ettevõtted ehk Ericsson Eesti ja Swedbank, kes mõlemad hoiustavad ka emaettevõtte kontol.

Ericsson oli siin juba üheksakümnendatest aastatest, kuid oluliseks sai tema kohalolek 2009. aastal, mil ta omandas pankrotistunud Elcoteqi varad, mistõttu säilis 1249 inimesel töökoht. Üle-eelmisel aastal maksis see «petis ja varas» 7,5 miljonit eurot sotsiaalmaksu ning 8,9 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu.

«Väliskapitalist» Swedbank maksis tosin aastat tagasi toonastele Hansapanga siinsetele väikeaktsionäridele 280 miljonit eurot, tekitades sellega üle tuhande kroonimiljonäri. Paaril järgmisel aastal Swedbank Eesti (aga ka teised siinsed pangad) dividende ei maksnud, aga tänu sellele oli Eesti üks väheseid, kui mitte ainus riik Euroopas, kus finantskriisi ajal ei pidanud kasutama pankade päästmiseks maksumaksja raha.

2015. aastal maksis Swedbank 130 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu (tõsi, sellest 100 miljonit eurot erakorralistelt dividendidelt) ja 25 miljonit eurot sotsiaalmaksu.

Majandusspetsialistid on mures välisinvesteeringute kahanemise või isegi välisinvestorite lahkumise pärast. Aga miks peaks välisinvestor oma raha siia tooma, kui rahandusministri partei üks tuntumaid parlamendisaadikuid nimetab siia investeerinud väliskontserne varasteks ja petisteks? Välismaisele emaettevõttele laenuandmine on sama seaduslik kui kuluhüvitise eest sõpradele õlle välja tegemine. Kui riik arvab, et selline praktika ei ole õige, siis muudetakse seadust, aga sellise tegevuse eest neid petisteks ja varasteks nimetada ei saa.

Ma tean vähemalt kahte väliskontserni, kes on juba otsustatud suure ja olulise investeerimise üle, aga uue valitsuskoalitsiooni maksupoliitika tõttu on hakanud kõhklema ja need investeeringud võivad minna hoopis lõunanaabrite juurde.

Seotud lood
21.01.2017 24.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto