T, 6.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

KOMMENTAAR: Kurdide käekäik ja eestlased?

Peeter Raudsik
KOMMENTAAR: Kurdide käekäik ja eestlased?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
2014. aastal ISISe eest põgenenud Süüria kurditar Türki sisenemas.
2014. aastal ISISe eest põgenenud Süüria kurditar Türki sisenemas. Foto: BULENT KILIC / AFP / Scanpix

Kindral Johan Laidoneri retk Rahvasteliidu esindajana 1925. aastal Põhja-Iraaki on Eesti ajaloolastele teada-tuntud seik. Toona oli just Laidoneri juhitud delegatsiooni raport see, mille mõjul otsustati jätta Mosuli piirkond ja ümbritsevad kurdide alad Türgi asemel Iraagi koosseisu.

Ent kurdide käekäik peaks eestlastele praegu hoopis enam korda minema, sest suurima riigita rahva edust võib saada meie julgeoleku oluline tugisammas.

Eesti välispoliitika jaoks on pikalt võtmeriigid olnud Ukraina, Valgevene, Moldova ja Gruusia. Seda peegeldab ka nendele riikidele antav meie abi. Nii näiteks oli iga viies Eesti toetatud humanitaarabiprojekt möödunud aastal seotud Ukrainaga.

Märksõnad
Tagasi üles