Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Sergei Metlev: kodakondsus vabas Eestis sündinutele

3 min lugemist
Sergei Metlev FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Eesti Vabariik ei peaks rakendama kodakondsuse nullvarianti neile, kes sattusid siia enne 1991. aastat. Küll aga tuleks anda kodakondsus neile, kes vabas Eestis sündinud, kirjutab riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni nõunik Sergei Metlev.

Tellijale

Peaminister Jüri Ratas tuletas meelde, et Keskerakond seisab endiselt tingimusteta kodakondsuse jagamise eest ja põhjendab seda sotsiaalse pinge vähendamise ja julgeoleku tugevdamise vajadusega.

Kodakondsuse nullvariandi rakendamine on vastuolus põhiseaduses põlistatud õigusliku järjepidevuse printsiibiga. Eesti riigil ei olnud de facto hävingu tõttu võimalust poole sajandi vältel oma territooriumil toimunut kontrollida, kaasa arvatud migratsiooni. Kui õigusjärglus aknast välja visata, siis hakkab mõranema kogu riikluse vundament. Kodakondsuse teemale järgnevad veelgi ägedamad vaidlused Tartu rahu, riigipiiri, omandireformi ja teistel teemadel.

Ei tea küll, kuidas selline vulkaan peaks sotsiaalset pinget vähendama ja julgeolekut tagama. Pigem tekitab see eestlaste valdavas enamuses väga tugevat protesti ja nii püstitataksegi uus «pronkssõdur», täites kogu poliitilise debati leppimatu vastasseisuga. Ei, aitäh, oleme selle üle elanud ja kordust ei soovi. Eriti ajal, mil meie liitlasriigid ja -organisatsioonid elavad läbi silmnähtava nõrkuse aegu.

Kuigi minevik on traagiline, on vale vältida tõsiasja, et nõukogude ajal Eestisse saabunud inimestel on järglasi. Tol ajal Eestisse saabunute lapsed ja lapselapsed, kes sündisid pärast taasiseseisvumist, tunnevad vaid vaba Eestit. Nõukogude Liidust teavad nad peamiselt filmidest ja õpikutest, nagu noored eestlasedki.

Kuigi juriidilisi teadmisi kasutades saaks öelda, et neilegi ei tohi allahindlust teha, on olulised mõõdukuse ja mõistlikkuse argumendid, mis kehtivad ka õiguslike põhimõtete puhul. Tunnil, mil alla 25-aastased siin sündisid, kontrollis Eesti oma piire ja siin kehtis legitiimne riigivõim, mis kehtestas seadusi ja reegleid.

Tuhanded vabas Eestis sündinud on kas Venemaa alamad või kodakondsuseta ehk ei saa osa Eesti kodanikutundest. Nad on Eesti kodakondsust väärt, ja ilma keerulise bürokraatiata. Mujal ja enne taasiseseisvumist sündinutele peavad kehtima samad reeglid, mis praegu, ehk keele- ja kodakondsuseksam (riik toetagu ja motiveerigu). Kui noorte suhtes ükskõikseks jääme, kaotame võimaluse siduda Eesti väärtusruumiga need noored, kel teist kodumaad pole kunagi olnud ja kes on kahe väärtusruumi vahel elades päris tundlikud.

26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto