P, 29.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

David Vseviov: Karikatuuride sõda

David Vseviov
, ajaloolane
David Vseviov: Karikatuuride sõda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
«Metamorfoos»
«Metamorfoos» Foto: Repro: Waba Maa 1936

Hando Runneli kirja pandud sõnad «ei saa me läbi Lätita ja Venemaa meelest ei lähe» on igati prohvetlikud. Sest ruumiliselt pole meil tõesti Lätist pääsu ja Venemaa on meie meeltes vähemalt etteaimatavaks tulevikuks kindlalt omandanud vaenlase kuju. Sisuliselt pole niisuguses tõdemuses midagi uut. Nii oli see avalikult (nähtavalt) maailmasõdadevahelisel perioodil, varjatud kujul nõukogude ajal ning on küllaltki ilmekalt tajutav praegu.

Miks ja kuidas saavad naaberriikidest ja naaberrahvastest «vaenlased», on omaette teema, kuid kuidas ja millises rollis «vaenlast» tajutakse ja kujutatakse, sellest saab küllaltki hea ettekujutuse kas või perioodikas ilmunud lugude ja pilapiltide abil. Eriti 1920.–1940. aastate kohta, kui nii Eesti kui ka Nõukogude Venemaa ajalehtedes ja ajakirjades ilmus arvukalt artikleid ja neid illustreerivaid karikatuure, mis vastastikku kinnistasid naabrist vaenlase kuju – Venemaal Eestist (eestlastest) ja Eestis Venemaast (venelastest).

Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
AK
Elustiil
Tagasi üles