Sisukord
Arter
Postimees
28.01.2017
Eesti Eestlasest nobelist – Juri Israel (5) Neitsikurgedel kuues muna esikülg 28.01 Savisaare koguduse teine tulemine (4) Mälumäng Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Tagakülg Alajõe ihkab jätkata riigikogu kantselei juhina Majandus Eesti ettevõtte hulljulge plaan viib e-kooli Aafrikasse (1) Kommentaar: Maril oli alustamiseks viimane aeg Välismaa Tuneesia elab tagasi pöörduvate pühasõdalaste kartuses Vanaisa Vassõl – sõjas käis, aga veteran pole May tähtsustas USAs liitlassuheid Arvamus Ilmar Raag: 2017 – pallimäng üle meie pea (35) Sirje Niitra: kui enam ei taha Peeter Langovitsi tagasivaade: Viru väljaku uus nägu EKI keelekool: absoluutselt (2) Trumpi liikumise nägu (2) Juhtkiri: muuseum kutsub Kelle käes on kelle cojones?* Meeletult töökas perfektsionist Tööraamat ja paberipaanika Postimees 1992. aastal: endise peaministri töövõime on väljapool kahtlust, aga majandus jäi laokile Tiit Hennoste: peavoolumeedia ja prillikivi (16) Kultuur Sõnniku elu Postromantiku elu ja armastus Aja auk. Pidu sai läbi Nädala plaat. Anna andeks, vanaema, et näen välja nagu diiler Mahavisatud imed Sport Gregor Arbet läheb taas operatsioonile Spordi lühiuudised Kas Eesti aerutajad kraapisid välja lotovõidu? (1) Sildaru saatus Aspenis: lihtsam on olla tagaajaja kui tagaaetav Kontrollimatud lapsevanemad tennises: roppused, vastaste mürgitamine ja lõputu peksmine AK Rokkiv klatš viimasest ilusast aastast Artemi Troitski: kuidas Nõukogude Liidu aladelt lahkujad lõid Lääne-Venemaa (7) Postromantiku elu ja armastus Sõnniku elu Mahavisatud imed Peeter Saari: järgmise digirevolutsiooni teeb kvant-üleolek (3) Eesti kultuuri täheatlas: pööre kultuurikliimas (Noor-Eesti) Ilmar Raag: 2017 – pallimäng üle meie pea (35) David Vseviov: Karikatuuride sõda (1) Arter «Mõrsja» - allegooriline (õudus)lugu Venemaast Horoskoop Ratsutamise ABC keset talve ehk kuidas ma esimest korda hobuse selga istusin Rainer Sarnet: armastus ja ahnus on igatsuse erinevad nimed Eestlase superjaht sattus ookeanil surmasuhu Kuidas puhata ja elu nautida nii, et lisakilod külge ei jää? Mis juhtub, kui eestlasest saab maailmakodanik? (6) NOËP vallutab maailma - viiruslikult vinged lood Hommik, mida sa oled oodanud Kuidas saab kivist liikuv pilt? Kevadmood: vabadus veidrusteks! Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Mõrsja» - allegooriline (õudus)lugu Venemaast

2 min lugemist
Kaader filmist. FOTO: kino-teatr.ru

«Mõrsja» tõukub 19. sajandil levinud kombest pildistada surnuid, mida on vürtsitatud ideega, et pildile on võimalik püüda ka lahkunu hinge. Filmis arendatakse seda mõtet täiesti loogilist rada pidi edasi: kui hinge on võimalik püüda pildile, on seda võimalik istutada ka mõnda teise kehasse. Ülejäänu on juba delo tehniki, nagu (vene keeles) öeldakse.

Korraliku õudusfilmi puhul on vist kõige tähtsam see, et seda vaadates hakkaks õudne. «Mõrsjat» vaadates paaris kohas hakkas. Ühest küljest aitas sellele kaasa helitaust, kus võeti viimast igast oksapraksust, umbes 86 põrandalaua naginast ja kapiukse kriuksust ning liigeste krudinast, kui poolsurnud oma jäsemeid liigutavad.

Õuduse tekkimisele aitasid kaasa ka ootamatult tekkivad ja siis jälle kaduvad tegelased, pimedus ja seal luurav kurjuse kehastus ning noh, teadmine, et kohe läheb ekraanil seikleva kangelanna elu väga ebamugavaks. Õnneks sai ka natuke nalja, sest kuidas teisiti reageerida sellele, kui väga koleda grimmiga kõige kurja kehastus mööda põrandat ringi roomab. Õudselt aeglaselt. Sinu poole…

Aga tegelikult on selle filmi juures kõige õudsem asjaolu, et tegemist on allegoorilise looga Venemaast! Küürus selja ja ajamata habemega arvokukumäelikud maainimesed täidavad käsku, selle asemel et oma peaga mõelda ja lollustele vastu seista. Ja kui siis mõni oma peaga mõtlev sell kusagilt ikkagi välja ilmub (filmis on selleks perekonna juurest linna kolinud noor fotograaf), tuleb ta igaks juhuks vangi panna, ja kui see ka ei aita, siis ära tappa. Seda viimast loomulikult käpardlikult.

Selle kõige tulemusel satub ohtu Venemaa (loe: peategelanna ehk mõrsja), keda plaanitakse ohverdada kõige kurjuse kehastusele. Kas võitu saab linnaintelligents või jääbki Venemaa vaimupimedusega löödud maainimeste meelevalda, selgugu kinosaalis.

Ah jaa, asja võib võtta ka niipidi, et kõige kurjuse kehastus on naispeategelase ämm. Ja vaat see lisab filmile juba täiesti uue allegooriataseme!

Kui õudus pole teile meelepärane, siis nautige hoopis armunud noori inimesi, toredat mõisa ja vintage-pulmakleiti. Seda aga soovitavalt kinosaali nendel istmetel, kus saab kallima kaissu haarata. Ja siis polegi nii õudne!

«Mõrsja»

Õudusfilm

Lavastaja Svyatoslav Podgayevskiy

Osades Vyacheslav Chepurchenko, Aleksandra Rebenok, Igor Khripunov, Valeriya Dmitrieva

Kinodes alates 27. jaanuarist

Seotud lood
27.01.2017 30.01.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto