Sisukord
Tänane leht
Postimees
27.01.2017
Eesti Horoskoop Inglisilmadega Hanna-Liisa areneb diagnoosi kiuste Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tallinna–Pärnu maanteele plaanitakse nutikaid liiklusmärke Vanalinna muinsuskaitse ajalugu sai kaante vahele Valitsus kiitis heaks alkoholipiirangute karmistamise Valitsus kinnitas seitsme ühendvalla loomise Eesti lühiuudised «Passimaffia» liikmed astusid kohtu ette Muusikaline meenutus Veljo Tormise mälestuseks Esikülg 27. jaanuar Tagakülg Endine moeärimees asus pensioni pärast võitlusse (5) Majandus Korruptsioonikahtlus püsib RKASi korrektsest käitumisest hoolimata Maailma tuntuima börsiindeksi rekord tõi kaasa nii ovatsioone kui kõhklusi Kütusemüüjad ähvardavad järsu hinnatõusuga (20) Mis vahe on reisibürool ja reisikorraldajal? Välismaa Välismaa lühiuudised 27.01.2017 Viimsepäevakella osutite näit läks veel süngemaks (6) Leinavad lesed jäävad Zimbabwes koduta PERSOON. Elav legend El Chapo Tadžiki naised võtavad üle kodumaalt lahkunud meeste tööd Trump rajab müüri kõikuvale alusele Mille eest maksis Prantsuse parlament konservatiivide esinumbri naisele pool miljonit eurot? Prantsusmaa Rahvusrinde 24 eurosaadikut eesotsas Le Peniga süüdistatakse pettuses Arvamus Jürgen Ligi: pahupidi vabariik (27) Postimees 1934. aastal: Riiga lennukitevabrik Juhtkiri: viimsepäevakell – tuuma- ja kliimariskid (1) Taavi Minnik: kaks korda kaks on viis, kolm korda kolm kümme (2) Urmas Pappel ja Oliver Ait: Hiina energiapoliitika ja -julgeolek (3) Marten Kokk: Hiina roll uuel aastal (2) Kultuur Teater generatsioonideülesest taaskasutamisest Inimene kui linn, film kui luuletus Eesti esinduskoor terveks kuuks ookeani taha (2) Eesti Muusikaauhinnad ehk kõik süsteemid töötavad normaalselt Sport Balti liigas selgusid play-off’i paarid Üle pika aja võitnud Kalev sai Veidemani käima Prantslased vormivad Sildaru teekonna olümpiale filmiks Dopingupatune Johaug valetas Kelly Sildaru üks suur etteaste Aspenis tehtud, kaks seisab ees Ajaratas pöördub kümnendi võrra tagasi Tallinn Vanalinna muinsuskaitse ajalugu sai kaante vahele Tarbija Mis vahe on reisibürool ja reisikorraldajal? Tartu Tartu lähistele Emajõe kaldale plaanitakse võimsat tselluloositehast (22) Taluniku saatus: lehmad lüpsilt otse tapale Üles soojendatud tanklaplaan ajab elanikel karva turri Suured sigalad püsivad katku kiuste, väiketootjad vannuvad alla Tartusse ilmuvad uued pakendikonteinerid (2) Üheksandikud sepitsesid ülikoolis tulevikuplaane Uhkes hoos tartlased tunnistavad üksnes võite Vaksali kogukonnaaed kolib Karlovasse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Meedikud tõrguvad palgatõusu lubadusest hoolimata

2 min lugemist
Foto on illustratiivne FOTO: Ronalds Stikans / Panthermedia / Scanpix

Arstide ja õdede palgaläbirääkimised on ootamatult takerdunud, sest hoolimata lubatud palgatõusust pakutud lepe meedikutele ei sobi.

«Õdedele on tehtud kaalumist väärt pakkumine palganumbri osas, aga kuna leping ei taga kindlustunnet, et tervishoiu järjepidev rahastamine muutuks ja ravijuhtude arv kasvab, siis see tekitab täna suuri kahtlusi ja kõhklusi,» ütles õdede liidu juht Anneli Kannus.

Meedikud on varem teatanud, et kirjutavad uuele kollektiivlepingule alla juhul, kui koos sellega kirjutatakse alla Eesti tervishoiurahastamise jätkusuutlikust käsitlevale dokumendile. «Meid ei rahulda see pool riikliku lepitaja tehtud pakkumisest, mis puudutab tervishoiu süsteemi jätkusuutlikku rahastamist,» selgitas Kannus. Õdede esindaja sõnul lubas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski viimasel palgaläbirääkimiste teemalisel kokkusaamisel, et ravijuhtude arv ei vähene, kuid praegu puudub meedikutel selles suhtes kindlus.

«Sellest tekstist (tervishoiu rahastamist puudutav osa – toim), mis meile saadeti koos kollektiivlepingu pakkumisega on suurem jagu konkreetseid asju välja jäetud,» selgitas Rehemaa, miks riikliku lepitaja tehtud pakkumine üht osapoolt murelikuks teeb. Rehemaa sõnul on meedikute soov, et  töö. ja terviseministri all kirja kandva lepinguga pandaks paika konkreetsed tähtajad.

«Me ise pakkusime, et aastaks 2020 peaks haigekassa rahastamine katma tegeliku ja põhjendatud ravivajaduse. Praegu on see vahe ligikaudu 70 miljonit,» tõi ta ühe näite. Rehemaa sõnul tuleks haiglaravi mahtu suurendada vähemalt 2013. a tasemele ja raviteenuste hinnad peaksid katma kvaliteetseks arstiabiks vajalikud tegelikud kulud. «Haiglate murekoht on ületöö koefitsiendid, neid kindlasti ei tohiks vähendada,» rääkis Rehemaa. Ta möönis, et kuigi koos kollektiivlepinguga sõlmitav kokkulepe kannab ministri allkirja, ei  kohusta see praegusel kujul riiki õieti millekski. «Kui seal oleksid konkreetsed punktid kirjas, siis võiks arvata, et tegu on lubadusega, millest peetakse kinni,» sõnas Rehemaa.

Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul on tööandjad ehk haiglad oma otsust riikliku lepitaja pakkumisele sõnastamas. Pärnu haigla juhina töötava Sule hinnangul  on  eriarstiabi  rahaline kättesaadavus Eesti tervishoius prioriteet nr  1, sest seni on alati kokku hoitud just selle pealt. Nii on eriarstiabi arvelt kokku hoitud, kui ravimite või töövõimetushüvitiste kulud on osutunud märksa suuremaks, samuti eelisarendatakse perearstiabi süsteemi. «Mis tähendab, et eriarstiabi on kõige viimane,» tõdes Sule. «Eriti kui veel arvestada sellega, et me peame elutähtsa teenuse tagama, siis siin on kõige kriitilisem kohta,» rõhutas haiglajuht.

Meedikute kutseliitude volikogudel  on aega 31. jaanuarini, et anda oma vastus riiklikule lepitajale.

Viimane arstide kollektiivleping sõlmiti 14.12.2014 ning see kehtis kuni 31.12.2016.

Kui seni olid meedikud streikinud, et endale palka juurde nõuda, siis mullu 20.septembril toimunud arstide  hoiatusstreik oli ajendatud Eesti tervishoiu alarahastamisest.

Eelmise aasta 10. novembril pöördus arstide liit õiguskantsleri poole taotlusega  kontrollida, kas haigekassa ja Vabariigi Valitsus on ravikindlustuse korraldamisel ning kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamise kohustuse täitmisel järginud inimeste põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele ja võrdsele kohtlemisele.

«Õdedele on tehtud kaalumist väärt pakkumine palganumbri osas, aga kuna leping ei taga kindlustunnet, et tervishoiu järjepidev rahastamine muutuks ja ravijuhtude arv kasvab, siis see tekitab täna suuri kahtlusi ja kõhklusi,» ütles õdede liidu juht Anneli Kannus. Meedikud on varem teatanud, et kirjutavad uuele kollektiivlepingule alla juhul, kui koos sellega kirjutatakse alla Eesti tervishoiurahastamise jätkusuutlikust käsitlevale dokumendile. «Meid ei rahulda see pool riikliku lepitaja tehtud pakkumisest, mis puudutab tervishoiu süsteemi jätkusuutlikku rahastamist,» selgitas Kannus. Õdede esindaja sõnul lubas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski viimasel palgaläbirääkimiste teemalisel kokkusaamisel, et ravijuhtude arv ei vähene, kuid praegu puudub meedikutel selles suhtes kindlus.

Seotud lood
26.01.2017 28.01.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto