Sisukord
Tänane leht
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (19) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada (1) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (19) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Meedikud tõrguvad palgatõusu lubadusest hoolimata

2 min lugemist
Foto on illustratiivne FOTO: Ronalds Stikans / Panthermedia / Scanpix

Arstide ja õdede palgaläbirääkimised on ootamatult takerdunud, sest hoolimata lubatud palgatõusust pakutud lepe meedikutele ei sobi.

«Õdedele on tehtud kaalumist väärt pakkumine palganumbri osas, aga kuna leping ei taga kindlustunnet, et tervishoiu järjepidev rahastamine muutuks ja ravijuhtude arv kasvab, siis see tekitab täna suuri kahtlusi ja kõhklusi,» ütles õdede liidu juht Anneli Kannus.

Meedikud on varem teatanud, et kirjutavad uuele kollektiivlepingule alla juhul, kui koos sellega kirjutatakse alla Eesti tervishoiurahastamise jätkusuutlikust käsitlevale dokumendile. «Meid ei rahulda see pool riikliku lepitaja tehtud pakkumisest, mis puudutab tervishoiu süsteemi jätkusuutlikku rahastamist,» selgitas Kannus. Õdede esindaja sõnul lubas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski viimasel palgaläbirääkimiste teemalisel kokkusaamisel, et ravijuhtude arv ei vähene, kuid praegu puudub meedikutel selles suhtes kindlus.

«Sellest tekstist (tervishoiu rahastamist puudutav osa – toim), mis meile saadeti koos kollektiivlepingu pakkumisega on suurem jagu konkreetseid asju välja jäetud,» selgitas Rehemaa, miks riikliku lepitaja tehtud pakkumine üht osapoolt murelikuks teeb. Rehemaa sõnul on meedikute soov, et  töö. ja terviseministri all kirja kandva lepinguga pandaks paika konkreetsed tähtajad.

«Me ise pakkusime, et aastaks 2020 peaks haigekassa rahastamine katma tegeliku ja põhjendatud ravivajaduse. Praegu on see vahe ligikaudu 70 miljonit,» tõi ta ühe näite. Rehemaa sõnul tuleks haiglaravi mahtu suurendada vähemalt 2013. a tasemele ja raviteenuste hinnad peaksid katma kvaliteetseks arstiabiks vajalikud tegelikud kulud. «Haiglate murekoht on ületöö koefitsiendid, neid kindlasti ei tohiks vähendada,» rääkis Rehemaa. Ta möönis, et kuigi koos kollektiivlepinguga sõlmitav kokkulepe kannab ministri allkirja, ei  kohusta see praegusel kujul riiki õieti millekski. «Kui seal oleksid konkreetsed punktid kirjas, siis võiks arvata, et tegu on lubadusega, millest peetakse kinni,» sõnas Rehemaa.

Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul on tööandjad ehk haiglad oma otsust riikliku lepitaja pakkumisele sõnastamas. Pärnu haigla juhina töötava Sule hinnangul  on  eriarstiabi  rahaline kättesaadavus Eesti tervishoius prioriteet nr  1, sest seni on alati kokku hoitud just selle pealt. Nii on eriarstiabi arvelt kokku hoitud, kui ravimite või töövõimetushüvitiste kulud on osutunud märksa suuremaks, samuti eelisarendatakse perearstiabi süsteemi. «Mis tähendab, et eriarstiabi on kõige viimane,» tõdes Sule. «Eriti kui veel arvestada sellega, et me peame elutähtsa teenuse tagama, siis siin on kõige kriitilisem kohta,» rõhutas haiglajuht.

Meedikute kutseliitude volikogudel  on aega 31. jaanuarini, et anda oma vastus riiklikule lepitajale.

Viimane arstide kollektiivleping sõlmiti 14.12.2014 ning see kehtis kuni 31.12.2016.

Kui seni olid meedikud streikinud, et endale palka juurde nõuda, siis mullu 20.septembril toimunud arstide  hoiatusstreik oli ajendatud Eesti tervishoiu alarahastamisest.

Eelmise aasta 10. novembril pöördus arstide liit õiguskantsleri poole taotlusega  kontrollida, kas haigekassa ja Vabariigi Valitsus on ravikindlustuse korraldamisel ning kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamise kohustuse täitmisel järginud inimeste põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele ja võrdsele kohtlemisele.

«Õdedele on tehtud kaalumist väärt pakkumine palganumbri osas, aga kuna leping ei taga kindlustunnet, et tervishoiu järjepidev rahastamine muutuks ja ravijuhtude arv kasvab, siis see tekitab täna suuri kahtlusi ja kõhklusi,» ütles õdede liidu juht Anneli Kannus. Meedikud on varem teatanud, et kirjutavad uuele kollektiivlepingule alla juhul, kui koos sellega kirjutatakse alla Eesti tervishoiurahastamise jätkusuutlikust käsitlevale dokumendile. «Meid ei rahulda see pool riikliku lepitaja tehtud pakkumisest, mis puudutab tervishoiu süsteemi jätkusuutlikku rahastamist,» selgitas Kannus. Õdede esindaja sõnul lubas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski viimasel palgaläbirääkimiste teemalisel kokkusaamisel, et ravijuhtude arv ei vähene, kuid praegu puudub meedikutel selles suhtes kindlus.

Seotud lood
21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto