Sisukord
Arvamus
Postimees
27.01.2017
Eesti Horoskoop Inglisilmadega Hanna-Liisa areneb diagnoosi kiuste Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tallinna–Pärnu maanteele plaanitakse nutikaid liiklusmärke Vanalinna muinsuskaitse ajalugu sai kaante vahele Valitsus kiitis heaks alkoholipiirangute karmistamise Valitsus kinnitas seitsme ühendvalla loomise Eesti lühiuudised «Passimaffia» liikmed astusid kohtu ette Muusikaline meenutus Veljo Tormise mälestuseks Esikülg 27. jaanuar Tagakülg Endine moeärimees asus pensioni pärast võitlusse (5) Majandus Korruptsioonikahtlus püsib RKASi korrektsest käitumisest hoolimata Maailma tuntuima börsiindeksi rekord tõi kaasa nii ovatsioone kui kõhklusi Kütusemüüjad ähvardavad järsu hinnatõusuga (20) Mis vahe on reisibürool ja reisikorraldajal? Välismaa Välismaa lühiuudised 27.01.2017 Viimsepäevakella osutite näit läks veel süngemaks (6) Leinavad lesed jäävad Zimbabwes koduta PERSOON. Elav legend El Chapo Tadžiki naised võtavad üle kodumaalt lahkunud meeste tööd Trump rajab müüri kõikuvale alusele Mille eest maksis Prantsuse parlament konservatiivide esinumbri naisele pool miljonit eurot? Prantsusmaa Rahvusrinde 24 eurosaadikut eesotsas Le Peniga süüdistatakse pettuses Arvamus Jürgen Ligi: pahupidi vabariik (27) Postimees 1934. aastal: Riiga lennukitevabrik Juhtkiri: viimsepäevakell – tuuma- ja kliimariskid (1) Taavi Minnik: kaks korda kaks on viis, kolm korda kolm kümme (2) Urmas Pappel ja Oliver Ait: Hiina energiapoliitika ja -julgeolek (3) Marten Kokk: Hiina roll uuel aastal (2) Kultuur Teater generatsioonideülesest taaskasutamisest Inimene kui linn, film kui luuletus Eesti esinduskoor terveks kuuks ookeani taha (2) Eesti Muusikaauhinnad ehk kõik süsteemid töötavad normaalselt Sport Balti liigas selgusid play-off’i paarid Üle pika aja võitnud Kalev sai Veidemani käima Prantslased vormivad Sildaru teekonna olümpiale filmiks Dopingupatune Johaug valetas Kelly Sildaru üks suur etteaste Aspenis tehtud, kaks seisab ees Ajaratas pöördub kümnendi võrra tagasi Tallinn Vanalinna muinsuskaitse ajalugu sai kaante vahele Tarbija Mis vahe on reisibürool ja reisikorraldajal? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: viimsepäevakell – tuuma- ja kliimariskid

2 min lugemist
Teoreetiline füüsik Lawrence Krauss (vasakult), Rahvusvahelise Kriisigrupi kaasjuht Thomas Pickering ja kliimajulgeoleku ekspert David Titley esitlesid eile viimsepäevakella värskeimat näitu. FOTO: Carolyn Kaster / AP / Scanpix

Inimkonna püsima jäämist ohustavad riskid on kasvanud, ütles eile autoriteetne teadlaste kogu ja nihutas oma 70-aastase ajalooga viimsepäevakella poole minuti võrra katastroofihetkele lähemale.

Nii lähedal maailmalõpu ohule pole me viimsepäevakella järgi olnud pärast 1953. aastat, mil esmalt USA ja seejärel Nõukogude Liit olid katsetanud termotuumarelva ehk vesinikupommi. Kellaosuti liigutamine ise ei ole täppisteadus, see on hinnang. Kell on kujund, millega juhitakse inimeste tähelepanu globaalsetele ohtudele. Ent selle hinnangu andjad on täppisteadlased ja julgeolekule keskendunud poliitikauurijad. Loomulikult tasub tõsiselt vaadata, millised argumendid on viimsepäevakella keeramise taga.

Kui esimese aatomipommi loonud tuumateadlastega seotud ajakiri (Bulletin of the Atomic Scientists) 1947. aastal viimsepäevakella aega avaldama hakkas, olidki nende tähelepanu all üksnes tuumarelvad. Nüüd vaadeldakse hinnangut andes ka kliimamuutusi ning arenevatest tehnoloogiatest lähtuvaid ohte inimkonnale.

Tuumarelvadest tulev oht ei ole vähenenud, vaid tegu on teadlaste avalduse sõnul ohtliku olukorraga mitmel rindel. Põhja-Korea ohtlikkus kasvab. India ja Pakistan edendavad taas oma tuumaarsenali. Iraani tuumaleppe saatus on lahtine. Venemaa arendab aktiivselt oma tuumarelvi ja -platvorme. USA lisab raha raketikaitsesse ning tõenäoliselt ka tuumarelvastuse arendamisse. Väljavaated tuumasõja riski läbirääkimiste abil kahandada on väiksemad kui varem. Eraldi toovad teadlased esile poliitikute hooletu sõnakasutuse ja valeuudistele reageerimisest tekkiva riski.

Viimsepäevakella keeramisega kaasnenud avalduses ei pühendata küll just palju sõnu Ukrainale, ent paljud muud varasemad analüüsid osutavad, millise sõnumi andis Venemaa rünnak Ukrainale tuumarelvastuse poole püüdlevatele riikidele. Lepingust, millega Ukraina loobus tuumarelvadest ja sai paberil vastu julgeolekugarantii, ei olnud abi.

Eraldi tuuakse esile USA presidendi Donald Trumpi kampaaniaaegne küsimus, miks ei võiks Jaapanil ja Lõuna-Koreal olla tuumarelv, et nad saaksid Põhja-Koreaga tuumarelvastumises võistelda. Tõsi, me ei tea veel täpselt, milliseks kujuneb Trumpi administratsiooni liitlaspoliitika Aasias. Ometi on säärane küsimuseasetus selges vastuolus pikaaegse tuumarelvade leviku piiramise poliitikaga ja lisab üldist ebakindlust.

Kliimamuutused ei ole nali ega vasak- või parempoolne päevapoliitika. Hirm, et Trumpi administratsioon vähendab vastavate uurimisprojektide ja sealhulgas andmete kogumise rahastamist, sulgeb mõne olulise asutuse ja/või keelab info jagamise, on kogu maailma ette toonud muuhulgas tõsiasja, kui palju on globaalse kliima uurimine ja andmete kogumine seni sõltunud nimelt Ameerika maksumaksjate panusest.

Seotud lood
    26.01.2017 28.01.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto