R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Savisaare koguduse teine tulemine

Nils Niitra
, reporter
Savisaare koguduse teine tulemine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4

Kadunud on glamuur, mis iseloomustas  savisaarlaste varasemaid kooskäimisi Meritoni hotellis või Poska majas. Võru Katariina koguduse vilusse pastoraadihoonesse on neljapäeval kogunenud üks riigikogulane, üks praeguseks vist juba erakonnast väljaheidetu, pommionu, ajakirjanikud ja 15 pealtvaatajat.

Nüüd siis ollakse tagasi juurte juures, elu on kasin ja kas pole sümboolne, et uus algus sünnib riigi kagunurgas, kus Keskerakonnal pole kunagi olnud teab mis massilist toetajaskonda? Ruumi ühes otsas undab puhur, teises serva püüab sooja luua käepäraste vahenditega remonditud nõukogudeaegne elektriradiaator. Laual on saiakesed ja tee. Olles ühte pirukasse hambad sisse löönud, avastan oma suureks üllatuseks, et see ei olegi lihapirukas, vaid lihtsalt sai.

«Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat,» ütleb seinale raamitud tekst. Täna (neljapäeval – N. N.) on pastoraadihoones erakordne õhtu, sest koos püha vaimuga hõljub siin ka Savisaare vaim. Kogu ürituse mootoriks on kohalikud mehed, laiemale üldsusele ka pommionuna tuntud Jüri Luik ning Jüri Pallo. Luik on sedavõrd värvikas persoon, et tema eluloo kirjeldamine varjutaks liialt praeguse sündmuse tähtsust. «Unustame ära korraks selle Luige,» ütleb mees ise rahvale. «Oli, mis ta oli, tegi, mis ta tegi, aga «Viimses reliikvias» on üks pagana hea ütlus: ka kõige suurim ketser võib olla kiriku liige, kui ta teenib püha eesmärki.» Pallo on aga endine luteri kiriku vaimulik, praegune leinatalituste läbiviija.

«Tänasel päeval on meil ainult üks küsimus, ja selleks on: kas me ikka toetame jätkuvalt Edgar Savisaart,» ütleb Pallo. «Ja kui me toetame Edgar Savisaart, siis mida me saame selle jaoks kohalike omavalitsuste valimistel ära teha?» Vastamiseks saavad kõigepealt sõna 15 saalisistujat. Igaüks neist võiks nüüd kuni kolm minutit oma mõtteid avaldada. «Mul on hääl ära,» vabandab teises reas istuv mees sõnavõtust loobumist. «Carmen, kas sa toetad Edgar Savisaart?» uurib Pallo nüüd ise ühelt naiselt. «No loomulikult toetan,» vastab Carmen.

Kuni Jumal päevi annab

Kõige sõnakamaks osutub üks eakas härra. Ta meenutab Balti ketti ja seda, kuidas kolonnis Läti piirile sõideti. Eriti läks talle südamesse see, kuidas Savisaar Läti piiri peal kõnet pidas. Ja kui Savisaar televisioonis räägib, siis teist nii head sõnameest ei ole. Ühe erandiga – selleks on Heimar Lenk. «Voh! Õige!» hõikab Lenk vahele. «Aga lühidalt, kas sa toetad Edgar Savisaart?» katkestab nüüd Pallo vanahärra jutu. «Jah! Laske inimesel olla oma koha peal niikaua, kui Jumal talle päevi on andnud,» ütleb härra.

Pallo on kogu ürituse ajal mõnevõrra kärsitu, tõtt-öelda ei tundugi kohaletulnute seisukohad teda huvitavat rohkem kui kaamerate tähelepanu. «Soovib keegi veel sõna? Jah, kui momendil sõnavõtte rohkem pole, kasutaks ma ära enda kolm minutit.» Pallo räägib, et astus Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) Keskerakonda 2015. aastal, siis, kui Savisaar koomas oli. «Kui ma nägin, et Tallinna linnavõimu hakatakse peaaegu sureva mehe käest ära võtma, leidsin, et selline teguviis on ebaeetiline, ja astusin demonstratiivselt Edgar Savisaare toetuseks Keskerakonda.»

Pallo oli üritusele kutsunud ka Peeter Ernitsa, aga tema ei saanud ootamatutel asjaoludel tulla. Lengi kõnet on aga ajakirjanikelgi nauding kuulata. «Tänane õhtu on Katariina kiriku pastoraadis ja teate, see on väga sümboolne,» teatab Lenk. Koma järel toimub kerge aeglustus koos ehtlengiliku rõhuasetusega, mis lisab sõnadele salapära ja kaalu – tekib ootus, et mida ta küll järgmiseks ütleb. «Sellepärast, et see maja on täis usku ja vaimu,» jätkab Lenk. «Ja samasugune oli ka Keskerakond – ma pean silmas klassikalist Keskerakonda. Ka tema oli täis usku, vaimu ja kirge, et viia Eestit edasi. Keskerakonnas on praegu 15 000 liiget, aga see erakond oli kõik need veerand sajandit umbes samasugune nagu on üks kirikukogudus, aga ta oli väga suur.» Lenk lisab, et parteisse kuulujaid ühendas üks usk ja selleks oli Savisaare usk.

Kui Lenk ütleb, et Savisaar on tänasest üritusest teadlik, hakkavad mõned inimesed plaksutama. «Helistasime, et täna selline üritus on, ta soovis edu,» sõnab mees. «Üksikasju ta ei tea, aga ta teab, et siin on rahvas koos selleks, et teda toetada.»

Tagasihoidlik mees

Edasi räägib Lenk sellest, kui tagasihoidlik mees Edgar Savisaar tegelikult on. «Savisaar tegi lahtiste uste päeva, kuhu tuli 5000 külalist, ja enamik neist imestas, et kas see ongi Hundisilma talu,» tõi ta näite. «See on üks kolmetoaline maja! Vana metsavahi maja! See on kogu tema varandus. Nüüd on küsimus, et mehel polegi midagi, kuigi me arvasime, et ta on miljonär, ja mis temast kõik räägiti.»

Kuuleme veel, et Savisaar hoiatas meid Euroopa Liidu eest, ja «näete, mis praegu toimub». Samuti olevat ta olnud esimene, kes ütles Eesti meedias, et Donald Trump on hea president ja tuleb valida. Lenk jätkab loeteluga kõigest, mida Savisaar on ära teinud – esiteks muidugi suurim partei. «Elanikkonna arvu suhtes on see kadestamisväärne jõud terve Euroopa mastaabis,» kiidab ta. Loetelu jätkub: tasuta ühistransport; 5000 munitsipaalkorterit; meediaimpeerium – võimas televisioon, kaks suurt ajalehte. «Peavoolumeedia naerab nende üle, aga see on alternatiivmeedia ja rahvas vaatab,» märgib Lenk. Ja kiriku ehitas Savisaar ka.

Savisaarele lähetatakse allkirjadega tervituskaart tekstiga: «Tervitus! Käesolevaga meie, allakirjutanud, soovime Sulle, hr Edgar Savisaar, kiiret taastumist ja peatset tagasipöördumist.» Pallo võtab eelneva kokku: «Edgar Savisaare toetajad on alles! Savisaarlased on alles! Kogudus on alles! Kutsume täna kõiki Edgar Savisaare toetajaid üle Eesti moodustama valimisliite.»

Niisiis moodustasid Pallo ja Luik valimisliidu Põliskeskerakondlased, mis koondab Savisaare, Rahvarinde ja Keskerakonna aadete toetajaid. Pallo astus Keskerakonda 2015. aastal ja Luik sinna ei kuulu, aga väljend «põliskeskerakondlane» tähendab vististi midagi muud. Luik ütleb, et ka tema seisis Balti ketis ja nüüd oleks vaja tulla tagasi juurte juurde. Põliskeskerakondlaste eesmärk on tugev keskklass.

Kokku on Põliskeskerakondlaste nimekirjas juba 23–24 inimest, aga kes need on, Luik veel ei avalikusta. «Kohalikud valimised tulevad seekord väga räpased ja me ei taha, et neid inimesi hakatakse kohe materdama – nimekiri tuleb siis, kui kõik oma nimekirjad esitavad,» põhjendab ta. Lisades, et valimisliidus olevat inimesi kõigist erakondadest peale IRLi.

Küsin Lengilt, kuidas ikkagi on lood Savisaare tervisega ja millal ta ise poliitiliselt aktiivseks muutub. «Mõte on väga ergas, aga füüsis on jäänud praegu nõrgemaks sellepärast, et ei ole otse Tallinnas käimist, rakendust on vähem, tema on harjunud ju tegema suuri üritusi ja võtma vastu suuri masse,» selgitab Lenk ning ütleb, et praegu on Savisaar tegelenud peamiselt «sellise tagasivaatega». Ta ei oska öelda sedagi, kas Savisaar ise üldse kavatseb oma nimekirjaga valimistele minna.

Mõtisklen, kas Pallo on oma peas spekuleerinud võimalusega, et Edgar Savisaar ja erakonna praegused juhid teevad vastastikku kasuliku tehingu ja Savisaar kandideerib hoopis Keskerakonna nimekirjas. Pallole võiks see tähendada võrdlemisi lolli olukorda sattumist – olla erakonnast välja visatud savisaarlane oma valimisliiduga, sellal kui Savisaar ise kandideerib Keskerakonnas.

Kättesaamatu Savisaar

Uurin, kas Savisaar on temaga toimunust löödud või pigem täis võitlusvaimu. Ainus, kes sellest seltskonnast partei endise peremehega tegelikult suhtleb, ongi Lenk. «Ma võin öelda seda, mida ma tunnetan – tema käest ei ole küsinud. Mulle tundub, et üks suur inimene elab üle väga seda, kui palju teda reedeti,» räägib riigikogulane, kelle sõnul on reetmine olnud massiline. «Ei oleks mina ka arvanud, et tuntud poliitikud niimoodi eemalduvad, enam ei helista, enam ei julge tulla. Kui meie fraktsioonis Savisaare nime nimetad, teeb mõni hapu näo – sellist inimest ei ole olnud. Kuidas ei ole olnud, veerand sajandit on olnud üks esimese suurusjärgu täht!»

Võibolla lugeja küsib, miks ajakirjanik ise Savisaarele ei helista, et tema valudest ja plaanidest rääkida, aga Savisaar on mulle sama kättesaamatu nagu Skandinaavia mütoloogiast tuntud härmahiid Ymir. Samamoodi ei pääse tema jutule teised meedia esindajad, kui üksikud parteiajakirjanikud välja arvata. Olen saatnud Savisaarele juba mitu kuud intervjuupalveid, aga vastust neile pole. Enamasti näeb Savisaart siis, kui ratastool  Moskva rongilt maha veereb ja minu kolleegid teda kaarnaparvena ründavad, mis ei ole üldse ilus vaatepilt.

Kümmekond riigikogulast seisab Lengi jutu järgi aga endiselt Savisaare selja taga. Üks naine ütleb nüüd, et on küll Savisaare toetaja, aga võibolla tõesti sobib Jüri Ratas peaministriks. «Ta on ikka noorem,» arutleb ta. «Savisaare tervislik seis on ikka kehv, kui ta paraneks, siis ma olen küll tema poolt.» Lenk vastab, et Savisaar oleks tulnud meeskonda kutsuda,  jutt ei käigi peaministriks kandideerimisest, vaid erakonna esimehe kohalt mahavõtmisest. Aga naine ütleb nüüd, et Savisaarele ju pakuti auesimehe kohta. «Öelge mulle, kas teie hakkaksite auemaks, kui lapsed sellise ettepaneku teevad?» küsib Lenk.

Lõppu loeb kirikuõpetaja palve, milles palub Jumalalt eestkostet ka Savisaarele, paludes talle paranemist, jõudu, julgust ja lootust paremaks ajaks tema südames.

Tagasi üles