Sisukord
Arvamus
Postimees
28.01.2017
Eesti Eestlasest nobelist – Juri Israel (5) Neitsikurgedel kuues muna esikülg 28.01 Savisaare koguduse teine tulemine (4) Mälumäng Horoskoop Male Dilbert Palju õnne Tagakülg Alajõe ihkab jätkata riigikogu kantselei juhina Majandus Eesti ettevõtte hulljulge plaan viib e-kooli Aafrikasse (1) Kommentaar: Maril oli alustamiseks viimane aeg Välismaa Tuneesia elab tagasi pöörduvate pühasõdalaste kartuses Vanaisa Vassõl – sõjas käis, aga veteran pole May tähtsustas USAs liitlassuheid Arvamus Ilmar Raag: 2017 – pallimäng üle meie pea (35) Sirje Niitra: kui enam ei taha Peeter Langovitsi tagasivaade: Viru väljaku uus nägu EKI keelekool: absoluutselt (2) Trumpi liikumise nägu (2) Juhtkiri: muuseum kutsub Kelle käes on kelle cojones?* Meeletult töökas perfektsionist Tööraamat ja paberipaanika Postimees 1992. aastal: endise peaministri töövõime on väljapool kahtlust, aga majandus jäi laokile Tiit Hennoste: peavoolumeedia ja prillikivi (16) Kultuur Sõnniku elu Postromantiku elu ja armastus Aja auk. Pidu sai läbi Nädala plaat. Anna andeks, vanaema, et näen välja nagu diiler Mahavisatud imed Sport Gregor Arbet läheb taas operatsioonile Spordi lühiuudised Kas Eesti aerutajad kraapisid välja lotovõidu? (1) Sildaru saatus Aspenis: lihtsam on olla tagaajaja kui tagaaetav Kontrollimatud lapsevanemad tennises: roppused, vastaste mürgitamine ja lõputu peksmine AK Rokkiv klatš viimasest ilusast aastast Artemi Troitski: kuidas Nõukogude Liidu aladelt lahkujad lõid Lääne-Venemaa (7) Postromantiku elu ja armastus Sõnniku elu Mahavisatud imed Peeter Saari: järgmise digirevolutsiooni teeb kvant-üleolek (3) Eesti kultuuri täheatlas: pööre kultuurikliimas (Noor-Eesti) Ilmar Raag: 2017 – pallimäng üle meie pea (35) David Vseviov: Karikatuuride sõda (1) Arter «Mõrsja» - allegooriline (õudus)lugu Venemaast Horoskoop Ratsutamise ABC keset talve ehk kuidas ma esimest korda hobuse selga istusin Rainer Sarnet: armastus ja ahnus on igatsuse erinevad nimed Eestlase superjaht sattus ookeanil surmasuhu Kuidas puhata ja elu nautida nii, et lisakilod külge ei jää? Mis juhtub, kui eestlasest saab maailmakodanik? (6) NOËP vallutab maailma - viiruslikult vinged lood Hommik, mida sa oled oodanud Kuidas saab kivist liikuv pilt? Kevadmood: vabadus veidrusteks! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: muuseum kutsub

2 min lugemist
Muuseumirott FOTO: Postimees

Eesti muuseumid on mitme näitaja poolest Euroopas eesotsas – suhtarvuliselt on neid 100 000 elaniku kohta kõige rohkem ning ka külastatavuse suhtes oleme parimate hulgas. Muuseumite külastatavus tervikuna on viimasel kahel aastakümnel kasvanud ning selle aja jooksul on realiseerunud mõned suured projektid, mis kunagi võisid utoopiana näida, kuid milleta me praegu Eesti elu enam ette ei kujutaks. Näiteks Kumu Lasnamäe nõlval, Meremuuseum Lennusadamas ja Eesti Rahva Muuseum Raadil.

Uue Eesti Rahva Muuseumi valmimine on selle tegijatele toonud palju tunnustust – alates Tartu aasta teoks nimetamisega Postimehe ja Tartu linna korraldatud rahvahääletusel kuni selleni, et muuseumi direktor Tõnis Lukas pälvis jaanuari algul Postimehe aasta inimese tiitli. Auhinnasadu jätkus eilsel muuseumide aastaauhinna galal, kus Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri rahvaste püsinäitus «Uurali kaja» pärjati parima uue püsiekspositsiooni tiitliga.

Esile tuleb tõsta kõiki muuseumiroti auhinna laureaate ja nominente. «Kunstkambrite aeg» ehk aeg, mil muuseumi eemärk oli vanavara või kunstiväärtuste süsteemne või mitte nii süsteemne säilitamine ja vitriinides eksponeerimine, on läbi. Tänapäevane muuseum peab külastajale meeldima.

Idee on iseenesest lihtne, kuid palju keerulisem on seda saavutada. Nüüdisaegne muuseum peab seepärast külastajaga suhtlema ja kätkema interaktiivsust, et külastajad saaksid vaadata, puudutada ja mängida, kuid seejuures ei tohi kaotsi minna muuseumi põhiline sotsiaalne ja kultuuriline missioon, milleks on inimeste harimine ja valgustamine. Nende kompromisside leidmisel on Eesti muuseumid head tööd teinud ja sellest annab tunnistust ka külastuste arv – näiteks 2015. aastal leidis Eestis tee muuseumisse pool miljonit inimest.

Pole vaja ootusi, et muuseumid avaldaksid inimestele grandioosset psühhoemotsionaalset ja valgustuslikku mõju. Pigem on nii, et muuseumi rolli ühiskonnas võib võrrelda poeedi omaga. Viimase on kunagi tabavalt kokku võtnud vene luuletaja Aleksandr Blok, kes ütles seda Aleksandr Puškini loomingu kohta, kuid samamoodi sobib see iseloomustama muuseumite funktsiooni: pole tarvis iga viimast lollpead targemaks teha, selle, kes leiab katarsise ja harmoonia, selgitab looduslik valik. Muuseumid pole koolid. Need ei õpeta ega illustreeri, vaid aitavad inimesel teadvustada oma kohta ajas ja ruumis ning mõista oma sidet mineviku ja tulevikuga. Jääb üle Eesti muuseumite arengu üle vaid rõõmustada.

Seotud lood
27.01.2017 30.01.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto