Sisukord
Arvamus
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (5) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks (1) Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi (3) Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (12) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks (1) Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (3) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (3) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (24) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? (2) Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (2) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne (3) Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades (1) Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte (2) Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: muuseum kutsub

2 min lugemist
Muuseumirott FOTO: Postimees

Eesti muuseumid on mitme näitaja poolest Euroopas eesotsas – suhtarvuliselt on neid 100 000 elaniku kohta kõige rohkem ning ka külastatavuse suhtes oleme parimate hulgas. Muuseumite külastatavus tervikuna on viimasel kahel aastakümnel kasvanud ning selle aja jooksul on realiseerunud mõned suured projektid, mis kunagi võisid utoopiana näida, kuid milleta me praegu Eesti elu enam ette ei kujutaks. Näiteks Kumu Lasnamäe nõlval, Meremuuseum Lennusadamas ja Eesti Rahva Muuseum Raadil.

Uue Eesti Rahva Muuseumi valmimine on selle tegijatele toonud palju tunnustust – alates Tartu aasta teoks nimetamisega Postimehe ja Tartu linna korraldatud rahvahääletusel kuni selleni, et muuseumi direktor Tõnis Lukas pälvis jaanuari algul Postimehe aasta inimese tiitli. Auhinnasadu jätkus eilsel muuseumide aastaauhinna galal, kus Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri rahvaste püsinäitus «Uurali kaja» pärjati parima uue püsiekspositsiooni tiitliga.

Esile tuleb tõsta kõiki muuseumiroti auhinna laureaate ja nominente. «Kunstkambrite aeg» ehk aeg, mil muuseumi eemärk oli vanavara või kunstiväärtuste süsteemne või mitte nii süsteemne säilitamine ja vitriinides eksponeerimine, on läbi. Tänapäevane muuseum peab külastajale meeldima.

Idee on iseenesest lihtne, kuid palju keerulisem on seda saavutada. Nüüdisaegne muuseum peab seepärast külastajaga suhtlema ja kätkema interaktiivsust, et külastajad saaksid vaadata, puudutada ja mängida, kuid seejuures ei tohi kaotsi minna muuseumi põhiline sotsiaalne ja kultuuriline missioon, milleks on inimeste harimine ja valgustamine. Nende kompromisside leidmisel on Eesti muuseumid head tööd teinud ja sellest annab tunnistust ka külastuste arv – näiteks 2015. aastal leidis Eestis tee muuseumisse pool miljonit inimest.

Pole vaja ootusi, et muuseumid avaldaksid inimestele grandioosset psühhoemotsionaalset ja valgustuslikku mõju. Pigem on nii, et muuseumi rolli ühiskonnas võib võrrelda poeedi omaga. Viimase on kunagi tabavalt kokku võtnud vene luuletaja Aleksandr Blok, kes ütles seda Aleksandr Puškini loomingu kohta, kuid samamoodi sobib see iseloomustama muuseumite funktsiooni: pole tarvis iga viimast lollpead targemaks teha, selle, kes leiab katarsise ja harmoonia, selgitab looduslik valik. Muuseumid pole koolid. Need ei õpeta ega illustreeri, vaid aitavad inimesel teadvustada oma kohta ajas ja ruumis ning mõista oma sidet mineviku ja tulevikuga. Jääb üle Eesti muuseumite arengu üle vaid rõõmustada.

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto