Sisukord
Teadus
Tänane leht
04.02.2017
Eesti Kodanikuks pürgijaid võib oodata kindla sissetuleku nõue (5) Mälumäng Metropoli hotelli tulistaja peidab end politsei eest Horoskoop Palju õnne Dilbert Male Jaapanlane, kes tunneb Jaan Tõnissoni Ninasarvik peab sünnipäeva Arstid teevad ettevalmistusi streigiks Meremuuseum tõmbas kaotsis asjadele kriipsu peale Tosin liikursuurtükki nelja aastaga (29) Majandus Majanduse lühiuudised Kõrgem kütusehind veab üles ka bussipiletite hinnad (1) Välismaa Rumeenlastel korruptsioonist mõõt täis Louvre’i juures ründas mees sõdureid matšeetega Arvamus Postimees 1893. aastal: Soomes 40 kraadi külma Kalev Vilgats: rong sahiseb läbi Pärnu (5) Saksa sotside päästeingel Üllatajast poodnik-pankur Parimaks treenitakse Kratt aitab ikka Juhtkiri: tegijal juhtub – ja kõik? (1) Ene Pajula veste: Mammi meelest oli ERMi hernesupp suurepärane EKI keelekool: Kihnu keele kiituseks Peeter Langovitsi tagasivaade: uued kiirabiautod tulid vastiseseisvunud Eestisse Lõuna-Koreast Jelena Skulskaja: perekondlik patriotism (1) Kultuur Kärbsed lähivaates Nädala plaat. Tagasi normaalsusesse Keskeakriis koidab Aja auk. Popmuusik Sport Spordi lühiuudised Jacksoni skandaali korduse ja legendide ootuses Tänak ootab adrenaliinilaksu, Latvala hoiatab Ogier' matkimise eest Eestlased Pyeongchangist: mugav, aga idamaise kiiksuga (1) AK Peeter Espak: «avatus» ja «sallivus» eestlast ei iseloomusta, oleme umbusklikud patrioodid (5) Kärbsed lähivaates Roboti robinsonaad Eesti kultuuri täheatlas: manifestide ajastu Punk või äri, äri Keskeakriis koidab Kaasakiskuv jutustus Tallinna vanalinnast Aja auk. Popmuusik Nädala plaat. Tagasi normaalsusesse Hundisilmalt Soome püssi alla – ühe soomepoisi teekond (4) Poiss, kes tantsis hobuste ja päikesega (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: uued kiirabiautod tulid vastiseseisvunud Eestisse Lõuna-Koreast Heili Sepp: kaalul on sõnavabadus (9) Risto Berendson: valikud ei ole alati mustvalged (6) Jelena Skulskaja: perekondlik patriotism (1) Raimund Ubar: tõe haprusest teaduse ja ühiskonna dialoogis (2) Arter Horoskoop Ilona Leib: teretamisest ja teretamata jätmisest (1) Rehepapid novembris Asjad, mida paljud meist enam ei mäleta... (65) Härrasmehe tagasitulek – welcome, chap! (1) Tõnis Niinemets: sisimas meeldib mulle olla sarimõrvar (2) Kui suur on valu hind? (1) Stockholmi sisustusmess pakub ideid ja silmailu Jaapani cool ja Lapi külm Küüslauk. Aga must Mis tegi tegelikult Trumpist presidendi? Tõsielusari! (4) Kuidas pääseda Eurovisiooni finaali? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Raimund Ubar: tõe haprusest teaduse ja ühiskonna dialoogis

3 min lugemist
Raimund Ubar FOTO: SCANPIX

Publik ootab, et teadus looks imesid, oleks lõbus ja annaks vastuseid olulistele eksistentsiaalsetele küsimustele. Teadus aga kujutab endast püramiidi, kus imeline ja atraktiivne on üksnes tipp. Just siin peitubki kuristik teadlase ja tavainimese arusaamade vahel teadusest, milles tänapäeva «tõejärgset» ühiskonda silmas pidades varitsevad suured ohud: tõe hägustumine, muutumine vanamoodsaks, asendumine pooltõe või valega ning emotsioonidele alla jäämine.

Mida tähendab tõde ja kas tõel on veel meie «tõejärgses» ühiskonnas endiselt kaalu? Neid küsimusi vaeb Anita Makri ajakirja Nature 19. jaanuari numbris, tundes muret selle pärast, missugust rolli mängivad teadlased ühiskondlik-poliitiliste probleemide aruteludes.  

Tellijale Tellijale

Veelgi üldisemalt ühiskonna ootusi hinnates tuleks aga küsida hoopis, milline tõde üldse ühiskonnale oluline on. Ja kas see on seesama tõde, mida otsib teadus? 

Viimastel kümnenditel on teaduse tähendus kardinaalselt muutunud ja hägustunud. On hakatud rääkima koguni «teaduse lõpust», kuna teadusest saadav praktiline tulu on selle tegemisega kaasnevate kulutustega võrreldes üha enam maha jäämas ja sellega ei ole ühiskond üldse rahul.

Teadusvaldkondi on palju ja kõigil on oma iseloom. Olla teadlane on prestiižne. Aga mis on üldse teadus? Kas näiteks konkreetset eesmärki jahtiv, konkreetsele rakendusele orienteeritud uurimistöö on teadus?

Faktipõhiste järelduste tegemine pöördub pea peale – muutub argumentide polsterdamiseks faktidega. Mida enam toodab internet infomüra, seda vaiksemaks jääb teadjate hääl.

Tehnikavallas tegelevad rakendustega insenerid. Veelahkmeks inseneride ja teadlaste vahel on üksikut ja üldist eristada püüdev hägune piirjoon. Rakendusele pühendunud insenerid ei pretendeeri uhkele nimetusele «teadus», ehkki näiteks ühe keerulise elektroonikasüsteemi projekt sisaldab alati nii uurimis- kui ka arendustööd.

Rakendusliku uurimistöö tõde on konkreetne ega kuulu vaidlustamisele – see on rakendus.

Milline on aga alusteaduste tõde? See on uued teadmised. Alusteaduslikul uurimistööl ei ole konkreetset eesmärki, see ei ole projekt, vaid kujutab endast uudishimul põhinevat teekonda tundmatusse. Ühiskonna ootus alusteadustele ei ole konkreetne ja on aegade jooksul põhinenud usaldusel. Tänapäeva turumajanduse laienemises on aga kõike hakatud mõõtma rahaskaalal.

03.02.2017 06.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto