Sisukord
Arvamus
Postimees
01.02.2017
Eesti Eestlaste eurotruudus püsib suur Sillamäe EMO töötab nagu kauplus: murrad õhtul jala, abi ei saa Dilbert Male Mälumäng Horoskoop Palju õnne Tagakülg Eesti lühiuudised EAS hüvitab 152 000 eurot, Alajõe vaikib Avo Kaasik: SSE Riia vilistlased tunnevad muret Eesti insenerid tahavad piilurdroonid ära küpsetada (6) Majandus Välismajanduse lühid Eesti majanduse lühiuudised Leedu lükkas Rail Balticu ootamatult naabrite gaasisõtta (14) Kütusemüüjad tõstsid hinda juba enne aktsiisitõusu (3) Tõnis Oja kommentaar: kütusefirmad võtavad viimast Trumpi valitsemisajal on juba üllatusvõitja Välismaa Trump jätkab üllatamisega «See võib siin lõpmatult kesta!» Avo Kaasik: SSE Riia vilistlased tunnevad muret Välismaa lühiuudised 1.02.2017 KOHALIK VAADE. Läti erakõrgkoolid sattusid poliitmängude keskmesse Arvamus Tiina Kaukvere: minu sõber süürlane (37) Juhan Kivirähk: Eesti kodakondsuspoliitika on end ammendanud (12) Toomas Kiho: me mõtted on priid ehk lugu roidunud rahvast (28) Ilmar Vananurm: Setomaa nimega lehvitamine teenib üksnes poliitilisi ja rahalisi eesmärke Postimees 1938. aastal: ema – palgalisena? Juhtkiri: meile meeldib Euroopa Liitu kuuluda (9) Mart Raudsaar: avalikkuse süvenev skleroos (10) Sport Gaim jäi MM-koondisest välja Raskustes Eesti esiklubi püüab võlgadest välja rabeleda Sildaru mõjukas mänedžer: tahan kohtuda ka EOK ja suusaliiduga Punase laterna hääbumine röövib vajaliku hüppelaua Tarbija Täiskasvanuna tantsima – kunsttükk või käkitegu? AK Postimees kinkis Ilmar Malini pannood ERMile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1938. aastal: ema – palgalisena?

1 min lugemist
Särevere kodumajanduskooli õpilane Helmi Raudsepp (vasakul) koos klassiõega jõulukuuse all. Mõlemad alustasid õppimist selles koolis 11. jaanuaril ja said lõputunnistuse 12. detsembril 1937. Mõlema rinda ehib selle lõpumärk. Koolis olid sellised õppeained nagu toitlustamine, tervishoid, lastehoid, kangakudumine, aiandus, loomakasvatus ja kodukorrashoid. FOTO: René Viljati erakogu

Naisele mehega võrdseid õigusi töö saamisel – see hüüdlause on muutunud üldtunnustatuks. Peale teoreetiliste eestvõitlejate on temale aidanud rajada teed võidule need paljud naised, kes oma tegeliku tööga paljudel aladel ja vastutusrikastel kohtadel näidanud meestega võrdseid võimeid.

Ikka enam võidab tunnustust tõsiasi, et naiste sidumine «kodu ja köögiga» võis leida õigustust ainult selle tõttu, et naistel paljude sajandite kestel puudus meestega võrdne võimalus hariduse saamisel.

Samal ajal ühenduses koduse kasvatuse, lastehoolekande ja rahvaarvu probleemidega on tõusnud päevakorrale valus küsimus, kuidas lepitada naise kutsealalist tööd väljaspool kodu tema ülesannetega emana ning lastekasvatajana. Lahendust on püütud leida selles, et naise tööd koduse majapidamise juhina ja pereemana tunnustataks võrdselt teiste tööaladega ja isegi, et selle eest arvestataks rahaliselt kindlaks määratud tasu – palka. Vähemalt on selline probleem juba muutunud elavaks vaidlusteemaks naisõigusluse küsimusi käsitlevas kirjanduses ja ajakirjanduses.

Huvitava sõnavõtu selles küsimuses avaldab Rahvusvaheline Naisliidu häälekandja, öeldes: «/…/ Miks ei peaks mehe palgast üks osa arvestatama naise kasuks tema töö eest? Miks ei peaks sotsiaalkindlustused kodumajanduslikul tööalal olema sama kohustuslikud kui teistele naistöölistele? Kas ka pereema ei vaja puhkust? Kas teda ei ähvarda haigused, töövõimetus, vanadus?»

1.02.1938

Seotud lood
    31.01.2017 02.02.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto