/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2016/11/24/6106697t1hd51d.jpg)
USA presidendi Donald Trumpi otsus keelata seitsme islamimaa kodanikel riiki siseneda on juba põhjustanud valusaid vastureaktsioone üle maailma. Ent see otsus tekitab ka raskeid küsimusi, seda nii üleüldise tuleviku kui ka Eesti välispoliitika seisukohalt.
Müür Mehhiko piiril ja reisikeeld seitsme islamimaa kodanikele muudavad põhjalikult USA kuvandit. Jutt ei käi üksnes igapäevastest reaktsioonidest ja inimeste pahameelest. Jutt käib ka sellest, et sajandite jooksul on USA paljudele tähendanud vabaduse maad, kuhu tuldi oma kodumaalt rõhumise, majandusliku kitsikuse, usulise tagakiusamise ja ksenofoobia eest. Mida siis hakata peale vabadussambaga New Yorgis? Müür ümber?
Loomulikult oleks vale väita, nagu oleksid kõik Trumpi reisikeelu vastu. Nii jõudis Twitteris positiivselt kirjutada Hollandi islamivastane, Vabaduspartei liider Geert Wilders, kelle sõnul pole islam ja vabadus ühitatavad. Aga isegi kui seda tõena võtta, tekib küsimus, miks ainult seitse islamimaad. Täpsete arvude üle võib alati vaielda, kuid suurusjärgust peaks aimu andma asjaolu, et maailmas on umbes 1,5 miljardit moslemit ja umbes 50 riigis on moslemite enamus.
Maailma suurim moslemimaa on Indoneesia, kus elab üle 200 miljoni moslemi. Aga Indoneesiat keelunimekirjas ei olnud. Muide, Indoneesia on Hollandi endine koloonia, kellega paljudel hollandlastel on seni sidemed (mõne (vana)vanemad on seal sündinud, Holland on täis Indoneesia restorane jne). Seega, kui Wilders tahaks Trumpi kombel talitada, peaks ta ilmselt paljud-paljud riigist välja saatma.
Analüütikud on juba osutanud sellele, et keelunimekirjas olid nende riikide kodanikud, kes pole sooritanud USAs ühtegi ränka terroriakti, aga näiteks Saudi Araabia on nimekirjast väljas. Ometi olid 9/11 rünnaku 19 toimepanijast 15 Saudi Araabiast.
Seepärast tundubki reisikeeld seitsme islamimaa kodanikele arutu ja ebaloogiline, ent kui oletada, et tegemist on katsega nägemaks, kuidas ülejäänud maailm ja ameeriklased sellele reageerivad, siis keeld enam nii arutu pole. Raske uskuda, et Valges Majas ei oodatud sääraseid reaktsioone. Pigem kalkuleerib Trump&Co aega, mil reaktsioonid raugevad. Teine võimalus on mõelda välja midagi, mille kõrval reisikeeld kahvatub ja ununeb.
Eesti on rahvusvahelises diplomaatias sattunud taas sogasesse vette. Välja hakkab kujunema Iraagi sõja eelne olukord, kui Ühendkuningriik oli USAga ühes ja Lääne-Euroopa teises paadis. Praegugi on Briti peaminister Theresa May juba Trumpiga kohtunud ja selliseid manitsusi reisikeelu suhtes nagu Saksamaalt ja Prantsusmaalt pole Maylt tulnud. Erinevalt küll 2003. aastast on Venemaa pigem USA liitlane.
Ent kelle poolt peaksid Eesti poliitikud olema? Mõningast selgust viimases küsimuses pakkus Tallinna külastanud Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski teisipäevane kiri, milles ta rõhutab USA uue administratsiooni uut välispoliitikat, mis paneb ELi raskesse olukorda. Eesti poliitikud peaksid tööd tegema ELi ühtsuse nimel.
Kadunud Kaido Jaanson rääkis 1990. aastail loengus, kuidas USA pöördub paratamatult tagasi isolatsionismi. See oli aeg, mil Venemaa oli Eestist väed välja viinud ja paistis, et Pax Americana hõlmab pea kogu planeeti. Seetõttu oli minusugusel tudengil teda ka raske uskuda, kuid Jaanson osutus muidugi targemaks. Sestap tulekski asuda tudeerima mitte üksnes USA sõjajärgset, vaid ka eelnevat ajalugu. Ehk saab sealt abi praeguse mõistmiseks.