Sisukord
Arvustused
Postimees
04.02.2017
Eesti Kodanikuks pürgijaid võib oodata kindla sissetuleku nõue (5) Mälumäng Metropoli hotelli tulistaja peidab end politsei eest Horoskoop Palju õnne Dilbert Male Jaapanlane, kes tunneb Jaan Tõnissoni Ninasarvik peab sünnipäeva Arstid teevad ettevalmistusi streigiks Meremuuseum tõmbas kaotsis asjadele kriipsu peale Tosin liikursuurtükki nelja aastaga (29) Majandus Majanduse lühiuudised Kõrgem kütusehind veab üles ka bussipiletite hinnad (1) Välismaa Rumeenlastel korruptsioonist mõõt täis Louvre’i juures ründas mees sõdureid matšeetega Arvamus Peeter Espak: «avatus» ja «sallivus» eestlast ei iseloomusta, oleme umbusklikud patrioodid (5) Postimees 1893. aastal: Soomes 40 kraadi külma Kalev Vilgats: rong sahiseb läbi Pärnu (5) Saksa sotside päästeingel Üllatajast poodnik-pankur Parimaks treenitakse Kratt aitab ikka Juhtkiri: tegijal juhtub – ja kõik? (1) Ene Pajula veste: Mammi meelest oli ERMi hernesupp suurepärane EKI keelekool: Kihnu keele kiituseks Peeter Langovitsi tagasivaade: uued kiirabiautod tulid vastiseseisvunud Eestisse Lõuna-Koreast Kultuur Kärbsed lähivaates Nädala plaat. Tagasi normaalsusesse Keskeakriis koidab Aja auk. Popmuusik Sport Spordi lühiuudised Jacksoni skandaali korduse ja legendide ootuses Tänak ootab adrenaliinilaksu, Latvala hoiatab Ogier' matkimise eest Eestlased Pyeongchangist: mugav, aga idamaise kiiksuga (1) AK Eesti kultuuri täheatlas: manifestide ajastu Punk või äri, äri Keskeakriis koidab Kaasakiskuv jutustus Tallinna vanalinnast Aja auk. Popmuusik Nädala plaat. Tagasi normaalsusesse Hundisilmalt Soome püssi alla – ühe soomepoisi teekond (4) Poiss, kes tantsis hobuste ja päikesega (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: uued kiirabiautod tulid vastiseseisvunud Eestisse Lõuna-Koreast Heili Sepp: kaalul on sõnavabadus (9) Risto Berendson: valikud ei ole alati mustvalged (6) Arter Horoskoop Ilona Leib: teretamisest ja teretamata jätmisest (1) Rehepapid novembris Asjad, mida paljud meist enam ei mäleta... (65) Härrasmehe tagasitulek – welcome, chap! (1) Tõnis Niinemets: sisimas meeldib mulle olla sarimõrvar (2) Kui suur on valu hind? (1) Stockholmi sisustusmess pakub ideid ja silmailu Jaapani cool ja Lapi külm Küüslauk. Aga must Mis tegi tegelikult Trumpist presidendi? Tõsielusari! (4) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Poiss, kes tantsis hobuste ja päikesega

4 min lugemist
John G. Neihardt «Black Elk jutustab» FOTO: Raamat

Dee Browni 1975. aastal eesti keeles ilmunud «Mata mu süda Wounded Knees» ja Omar Volmeri «Tomahookide aeg» on kindlasti need kaks raamatut, mis on kujundanud minuealiste lugejate indiaani-maailmapilti. Nende kõrvale oleks John G. Neihardti «Black Elk jutustab» sobinud nagu sokk saapa sisse, on ju Wounded Knee lahinguväljalt tuttav Pöörane Hobune siingi üks peategelastest, ehkki selles raamatus üritab ta indiaanlaste maailma säilitada oma ingliskeelse nime Crazy Horse all.

Tellijale

John Gneisenau Neihardt (1881–1973) oli Ameerika kirjanik, luuletaja, hobi korras ajaloolane ja etnograaf, kes uuris muuhulgas ka lakota indiaanlaste pärimust, et kasutada seda oma viieosalise eepilise luuletsükli kirjutamisel alusmaterjalina. Nii kohtuski ta 1930. aasta suvel oglala lakota teadmamehe Black Elkiga (1863–1950), kes kõneles kirjanikule oma elust ja nägemustest ning siuu hõimu kurvast saatusest. Muuhulgas ka traagilisest lahingust Wounded Knees ja Crazy Horse’i õnnetust lõpust. (Lugeja, ära lase end segada sellest, et aeg-ajalt seisab raamatus Crazy asemel Grazy Horse. Kirjastaja, raamatu järgmises trükis on seda lihtne parandada.) Koos oma tütre ja kiirkirjaassistendi Hildaga käis ta veel kahel suvel Black Elkiga kohtumas ja kirjutas üles nii palju pärimust, kui kuulda anti, nõnda et lisaks luuleteosele jagus materjali ka pikemaks lakota targa mehe pajatusi koondavaks teoseks. Neist käikudest ja kahe mehe sõprusest kirjutas Hilda Neihardt 20. sajandi lõpus ka oma raamatu.

«Black Elk kõneleb» ilmus esimest korda 1932. aastal ega saavutanud toona kuigi suurt läbilööki. Carl Jung soovitas tungivalt raamatu saksa keelde tõlkida, tõlge ilmus 1955. aastal ja 1960ndatest peale on raamatut ka inglise keeles veel kuus korda välja antud. Esimese eestikeelse raamatuga on kaasas kaardid, kolm eessõna (1932., 1961, ja 1972. a väljaandele) ja hulk lisasid, muuhulgas ka lakotakeelsete sõnade seletused. Tänuväärt on tõlkija märkused, kus ta selgitab põhimõtet mõisteid ja nimesid mitte tõlkida ning neid loetavuse huvides mitte kursiivi panna.

03.02.2017 06.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto